Euroala keskpangana töötab Eesti Pank euroala madala inflatsiooni nimel ning tagab Eesti finantsstabiilsust ja sularaha kvaliteeti.
Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2018. aasta juulis 11 miljoni euroga plussis. Nii kaupade kui ka teenuste käive kasvas eelmise aasta juulikuuga võrreldes jõudsalt, kuid impordi kiirema kasvu tõttu vähenes kaupade ja teenuste ülejääk kokku 69 miljoni euroni. Kaubaeksport ja -import kasvasid võrdses tempos ehk mõlemad 11%, kuid impordi suurema mahu tõttu suurenes kaupade konto puudujääk 2017. aasta juuliga võrreldes 20 miljoni euro võrra, 142 miljoni euroni. Suvekuudele omaselt oli teenuste konto ülejääk suur ja ulatus 211 miljoni euroni. Teenuste eksport kasvas aastaga 11% ja import 16%. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku suurenes 37 miljoni euro võrra ja oli 58 miljonit eurot.
Teisipäev, 11 September 2018 13:39

Rahapesu – vähe võitjaid ja palju kahju
Eesti Pank (Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid) - Teisipäev, 11 September 2018 13:39

Lihtsustatult öeldes tähendab rahapesu kuritegelikult saadud vara kasutamist moel, mille eesmärk on selle vara tegelikku päritolu varjata.[1] Rahapesuriskiga tehingute võimaldamine võib tuua mõnele finantsettevõttele lühiajalist kasu, kuid sellega kaasnevad riskid on ulatuslikud nii konkreetse ettevõtte kui ka laiemalt kogu riigi finantssektori ja majanduse jaoks.

Reede, 07 September 2018 11:29

Hinnatõus tänavu ei aeglustu
Eesti Pank (Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid) - Reede, 07 September 2018 11:29

Statistikaameti teatel kallines tarbijakorv Eestis septembris aastaga 3,6 %. Hindu tõstavad nafta kallinemine ja kiire palgakasv. Kuna suvi oli põllumehele ebasoodne, võivad ka toiduained talve poole kallineda.
  • Maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 2018. aasta teises kvartalis 118 miljonit eurot (1,8% SKT-st). Ülejääk tekkis teenuste ekspordi ja impordi positiivsest saldost ning Euroopa Liidu tõukefondide toetustest
  • Maksebilansi finantskonto järgi oli kapitali netoväljavool[1] 36 miljonit eurot. See kajastus peamiselt kindlustusettevõtete ja pensionifondide investeeringutes välismaistesse väärtpaberitesse
  • Rahvusvaheline investeerimispositsioon liikus kvartali jooksul 252 miljoni euro võrra netotasakaalu suunas
  • Eesti residentide võlanõuete maht suurenes kvartaliga 1,1 miljardit eurot, võlakohustuste[2] maht aga 422 miljonit eurot
  • Eesti elatustase on jõudnud ligi 80 protsendini Euroopa Liidu keskmisest
  • Edasist majanduskasvu pärsivad ettevõtete investeeringute langus ja tootlikkuse aeglane kasv
  • Majanduskasv ületab endiselt Eesti pikaajalist kasvuvõimet
  • Tööjõupuuduse probleem oleks väiksem, kui valitsus poleks majandust tagant tõuganud

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes