Aasta lõpu seisuga oli Eesti suhtes pooleli 16 rikkumismenetlust, võrdluseks 2013. aasta lõpul oli pooleli 25 rikkumismenetlust ning 2012. aasta lõpul 24, millest 7 on seotud direktiivide ülevõtmise hilinemisega, selgub välisministeeriumi kokkuvõttest.

Võrreldes eelneva aastaga on mõnevõrra kasvanud nende rikkumismenetluste arv, milles komisjon heidab Eestile ette sisulisi rikkumisi EL õiguse ülevõtmisel või rakendamisel - kui 2013. aasta lõpul oli neid 5, siis nüüd on 9.

Lisaks menetlustele on Komisjon käivitanud ka projekti EU Pilot, mille abil loodetakse kaebusi ja päringuid kiiremini menetleda ja lahendada rikkumised võimalikult varases staadiumis. Möödunud aastal esitati selle projekti kaudu Eestile 23 päringut ning aasta lõpus seisuga on pooleli päringud 19 asjas. Aasta jooksul lõpetati 19 päringut, millest kolme juhul otsustas Komisjon alustada rikkumismenetlust.

Kõikide direktiivide ülevõtmise hilinemiste puhul tuleb silmas pidada Lissaboni lepinguga ettenähtud varasemate trahvide võimalust, kui need kohtusse jõuavad. Praegu on Eestis kohtus kaks sellist menetlust, ehkki nende mõlema puhul on Eesti vaidlustanud komisjoni õiguse konkreetsetel asjaoludel trahve määrata.

Alates Eesti ühinemisest EL-ga on komisjon Eesti vastu algatanud 389 rikkumismenetlust, millest 373 on lõpetatud ja 16 pooleli.