Majandus ja äri

Euroopa Liidus võeti 2019. aastal vastu teavitajate kaitse direktiivi ehk nö vilepuhujate direktiiv, mille eesmärk on tagada tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest teavitajale kaitse. Eestis on küpsemas seadus nimega rikkumisest teavitaja kaitse seadus, mis direktiivi regulatsiooni üle võtab. Seaduse eelnõu kohaselt jõustub vilepuhujate seadus selle aasta detsembris. Seega tasub ettevõtetel juba praegu läbi mõelda, millised täiendavad tööprotsessid tuleb sisse seada.

Valitsus toetas neljapäevasel istungil meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muudatust, millega võetakse üle kaks Euroopa Liidu (EL) direktiivi.

Eesti ei toeta praegusel kujul Euroopa Liidu maksudest kõrvalehoidmise vältimise direktiivi (ATAD2), sest hübriidsete ebakõladega tegelemise meetmed ei ole veel piisavalt läbi arutatud.

Tööandjate keskliidu hinnangul on Euroopa Komisjoni otsus minna edasi lähetatud töötajate tingimuste ühtlustamise reformikavaga hoolimata 11 liikmesriigi algatatud kollase kaardi menetlusest on kahetsusväärne ja toob kahju ettevõtjatele ja töötajatele, ent ka Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõimele.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimehe Kalle Pallingu sõnul oli Euroopa Komisjoni otsus liikuda lähetatud töötajate direktiiviga edasi muutmata kujul halb ning hoolimatu, eriti arvestades Brexiti konteksti.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!