Lisaeelarves nähakse ette koroonaviiruse levikuga seotud majanduslike meetmete elluviimiseks vajalik eelarve. Meetmete eesmärgiks on leevendada kahjusid, stimuleerida majandust ning kiirendada kriisist välja tulemist.
Lisaeelarve järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega 2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot.
Riigieelarve nominaalne defitsiit on 10,1 protsenti SKP-st, struktuurse defitsiidi arvuks on 5,5 protsenti SKP-st. Eesootav majanduslangus toob kaasa ulatusliku maksutulude vähenemise, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid.
Rahandusministeeriumi uue prognoosi kohaselt on majanduslangus võrreldes riigieelarve baasstsenaariumiga 10 protsenti, mida langetati mullu sügisel prognoositud 2,3-protsendilise kasvu pealt 8-protsendilise languseni.
Pärast lisaeelarve vastuvõtmist on 2020. aasta riigieelarve kulud kokku 11,83 miljardit eurot, investeeringud 420 miljonit eurot, tulud 10,2 miljardit eurot ning finantseerimistehingud 1,83 miljardit eurot.
Lisaeelarvega vähenevad tulud meetmeid arvestades 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Heakskiidetud meetmetes mõjutavad riigieelarve tulusid eelkõige diisli, gaasi ja elektriaktsiisi langetused, samuti maksuvõlgade ajatamisel intressimäära vähendamine ning ajutine intressiarvestuse peatamine.
Lisaeelarvega suurenevad riigieelarve kulud kokku 118 miljonit eurot, investeeringud 10 miljonit eurot ning finantseerimistehingud 2,12 miljardit eurot. Meetmete mõju riigieelarve kuludele on 513 miljonit eurot.
Lisaks meetmetele on positsiooni arvestusse lisatud ka vabariigi valitsuse reservi suurendamine 150 miljoni euro võrra ning sihtotstarbelise reservi loomine COVID-19 kulude katteks 80 miljonit eurot.
