Eelnõule andis allkirja 37 riigikogu liiget Eesti 200, Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa fraktsioonist. Eelnõule pole alla kirjutanud kedagi EKREst ja Keskerakonnast, kes on mõlemad end positsioneerinud presidendi otsevalimise toetajana.

Praegune seadus näeb ette, et presidendikandidaate saab registreerida alles vahetult enne valimise algust ehk alates neljandast päevast kuni teise päevani enne esimest valimisvooru. Eelnõu järgi algab kandidaatide esitamine kaksteist päeva ja lõpeb üheksandal päeval enne esimest hääletusvooru. Muudatuse eesmärk on vältida olukorda, kus kandidaate esitatakse vahetult enne hääletust, jättes nende tutvustamiseks ja sisuliseks analüüsiks ebapiisavalt aega.

Teise muudatusena hakkab riigikogus ja valimiskogus toimuma presidendikandidaatide tutvustus ja iga kandidaat saab õiguse pidada kuni kümneminutine ettekanne. See annab algatajate sõnul kandidaatidele võrdsed võimalused oma seisukohti tutvustada ning suurendab valimisprotsessi läbipaistvust.

Vormiliselt on tegu riigikogu liikmete, mitte mõne fraktsiooni algatusega, kuid eelnõu eestvedaja on Eesti 200, kes teatas eelmisel nädalal pärast eelnõu esitamist pressiteates, et tegemist on nende valimisprogrammist tuleva algatusega, kirjutab Postimees.

Riigikogu Eesti 200 fraktsiooni esimees Toomas Uibo ütles, et eelnõule küsiti kõigi riigikogu liikmete toetust, et tegemist oleks võimalikult laiapindse algatusega. «Me ei tahtnud, et see oleks ühe erakonna või koalitsiooni eelnõu, vaid poliitikaülene. Miks ei ole allakirjutanute seas ühtegi Keskerakonna või EKRE saadikut, eks seda peab nende käest küsima,» ütles Uibo.

Ta lisas, et suuremad debatid ja arutelud presidendi valimise üle algavad pärast suve, kui riigikogu alustab sügisistungjärku ja siis paistab, mis sellest eelnõust edasi saab.

EKRE juht Martin Helme nimetas algatust riigikogu esimehe Lauri Hussari (Eesti 200) pseudooperatsiooniks, mille eesmärk on suurendada erakonna toetust ühelt protsendilt kahele.

«Eelnõu ei muuda mitte midagi, aga selle ümber saab hapukurgihooajal palju juttu teha. EKRE suhtumine on olnud kogu aeg üks: meie soovime, et Eesti rahvas valiks presidenti otse. Eelnõu teeb valimisprotsessi vaid kosmeetilised muudatused, kuid ei puuduta absoluutselt peamist teemat, et rahvas ei saa presidenti valida,» ütles Helme.

Ta avaldas kahtlust, kas sellel algatusel riigikogus üldse poliitilist toetust on. «Ma ei oska arvata, mida teised erakonnad selle kohta ütlevad, aga ega siis riigikogu fraktsioonides ka eilased inimesed ei istu. Kõik saavad aru, millega tegemist on,» lausus ta.

Presidendi otsevalimise seadustamise eelnõu esitamise võimalust Helme praegu ei näe. «Selleks on vaja põhiseaduse muutmist ning selle algatamiseks on tarvis 21 riigikogu liikme allkirja. Meie fraktsioonil nii palju hääli ei ole ja ma ei näe neid ka mujalt tulemas,» ütles Helme.

Sotside esimees Lauri Läänemets ütles, et algatuse võiks seadusena jõustada küll, sest parem olgu natuke, kui mitte midagi. «Presidendikandidaadi esitamise aja ettepoole toomine on vajalik, kuna see on probleeme tekitanud, kui kandidaat esitatakse viimasel hetkel ja keegi ei jõua temaga tutvuda,» ütles Läänemets.

Samas jääb tema sõnul alles probleem, kui uus presidendikandidaat esitatakse pärast esimest hääletusvooru. Läänemets tõdes, et seda ilma põhiseadust muutmata lahendada ei saa. «Praegune eelnõu on miinimumversioon, kuid tundub, et selles on nii palju ühisosa olemas, et võiks selle seadusena vastu võtta,» ütles sotside juht.

Läänemetsa hinnangul oleks hea, kui valimiskorra muutmisel oleks riigikogu erakondade vahel võimalikult suur ühisosa. «See viib meid võib-olla ka selleni, et erakondadel on raskem üksteist üle mängida. Presidendi valimine ei peaks olema eelis neile, kes on poliitmängudes kavalamad, vaid põhiseaduse järgi peaks see olema võimalikult suure ühisosa otsimine,» ütles Läänemets.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats märkis, et Keskerakond on järjepidevalt toetanud presidendi otsevalimist, mis tagaks suurema vastutuse ja aitaks vähendada pidevat parteidevahelist võitlust selle üle, kas president on ühele või teisele erakonnale sobiv.

«Mis puudutab menetluses olevat eelnõu, on loomulikult positiivne, kui presidendivalimise protsess muutub läbipaistvamaks ning kandidaatide programmide esitamine võiks tõepoolest suurendada sisulist arutelu. Samas tuleb ausalt öelda, et kui meie põhiseaduslik raamistik jääb samaks ning rahval puudub endiselt reaalne võimalus presidenti valida, mõjub selline muudatus pigem asendustegevusena – see ei lahenda probleemi tuuma,» ütles Laats.

Ta lisas, et Keskerakonna fraktsioon on valmis eelnõu aruteludes osalema ja sisulisi ettepanekuid tegema, ent erakonna pikaajaliseks sihiks jääb presidendi otsevalimise kehtestamine.

Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder nentis, et tema isikliku arvamuse järgi see eelnõu presidendivalimise olemust ei muuda, kuna eelnõu puudutab ainult tähtaegu enne esimest hääletusvooru, aga ei paku lahendust teise või kolmanda hääletusvooru puhuks.

«Ma väga suur optimist ei ole, et riigikogu leiab ühiskonda ja poliitilisi jõude rahuldava lahenduse, aga kui detailides on võimalik midagi täpsustada, siis ma selle vastu ei ole,» lausus Seeder.

Tema sõnul kerkivad arutelu käigus kindlasti üles põhimõttelisemad küsimused, kas presidenti üldse peabki valima riigikogu või peaks seda tegema kohe valijameeste laiem ring ning kas rahvas peaks valima presidenti otse. «Kui me juba selle diskussiooni avame, peaks arutama ka laiemalt erinevate võimude tasakaalu ja kas me tahame parlamentaarse riigi asemel presidentaalset riiki. Siin on küsimus põhiseaduse muutmises. Aga mina võtan seda rahulikult ja pole välistatud, et see arutelu riigikogus lihtsalt vaibub,» ütles Seeder.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Valdo Randpere nentis, et põhimõtteliselt võiks ju eelnõu toetada, aga midagi väga olulist see ei muuda. Randpere lisas, et tema eelnõule alla ei kirjutanud, kuna peab seda liiga kosmeetiliseks.

«Minu arvates tuleks avada arutelu häälte lugemise süsteemi muutmise üle valimiskogus, et valituks osutuks kandidaat, kes saab rohkem hääli, mitte nii nagu praegu, et arvestatakse ka mittehääletanute hääli. Kui mittehääletanuid on palju, on valimiskogus pea võimatu enamust saada,» märkis Randpere.

Ta lisas, et võib ju toetada praeguses eelnõus tehtavaid muudatusi, aga talle meeldiks, kui seal oleks veidi rohkem sisu.