21.01.2021 Neljapäev

Uus rände – ja varjupaigalepe

Uue rände- ja varjupaigaleppe puhul on sõna „uus“ mõnevõrra tinglik. See on uus võrreldes eelmisega, mitte tähenduses „just värskelt üllitatud“ – nimelt esitas Euroopa Komisjon selle 2020. aasta 23. detsembril, kirjutab poliitikanõunik Reet Teder.. Dokument on järg rändevaldkonnas alates 1999. aastast välja töötatud tegevuskavadele, ehk kronoloogilises järjekorras Tampere (1999), Haagi (2004), Stockholmi (2009) ning Euroopa rände tegevuskavale (2015).

EK sõnul on uue rände- ja varjupaigaleppe eesmärk luua uus tegevusraamistik liikumisvabaduse tagamiseks Schengeni piirkonnas, põhiõiguste kaitsmiseks ning tõhusa rändepoliitika saavutamiseks.
EK sõnul on uue rände- ja varjupaigaleppe eesmärk luua uus tegevusraamistik liikumisvabaduse tagamiseks Schengeni piirkonnas, põhiõiguste kaitsmiseks ning tõhusa rändepoliitika saavutamiseks. Foto: pixabay

EK sõnul on uue rände- ja varjupaigaleppe eesmärk luua uus tegevusraamistik liikumisvabaduse tagamiseks Schengeni piirkonnas, põhiõiguste kaitsmiseks ning tõhusa rändepoliitika saavutamiseks. Lepet on valmistatud ette alates 2019. aasta detsembrist ja see on hõlmanud kahte täielikku konsultatsioonide vooru kõigi liikmesriikide, Euroopa Parlamendi, riikide parlamentide, kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite ning ettevõtjatega. Sellega püütakse tagada uus, kauapüsiv Euroopa raamistik, et „lahendada erinevad liikmesriikide ees nii tava- kui ka hädaolukorras ilmnevaid väljakutseid alati Euroopa väärtusi peegeldaval viisil“, jaotada vastutust  liikmesriikide vahel ühtlasemalt ning suurendada nendevahelist solidaarsust. Sealjuures rõhutab lepe solidaarsuse vabatahtlikkust.

2019. aastal elas Euroopas 20,9 miljonit kolmandate riikide kodanikku (4,7 % kogurahvastikust) ning  liikmesriikides väljastati samal aastal ligikaudu 3 miljonit esimest elamisluba. ELi riigid võtsid 2019. aastal vastu 2,6 miljonit pagulast (0,6 % ELi kogurahvastikust) ja samal aastal esitati 698 000 uut varjupaigataotlust. EK märgib ka, et 2019. aastal püüdis 142 000 inimest ebaseaduslikult Euroopa Liidu territooriumile siseneda ning tegelikult saadeti tagasi ainult kolmandik.

Leppe sisu

Rände- ja varjupaigalepe keskmes on kolm peamist valdkonda:

  1. 1) koostööd parandamine kolmandate päritolu- ja transiidiriikidega, et tõhustada rände haldamist;
  2. 2) ELi välispiiride haldamine täiustades tehnilist koostööd ning tuvastamise mehhanisme;
  3. 3) Solidaarsusmehhanism.

Rände- ja varjupaigaleppe konkreetsed eesmärgid on järgnevad:

  • välispiiride kindlakäeline ja õiglane haldamine, sh isikusamasuse, tervise- ja julgeolekukontrollide tegemine;
  • õiglased ja tõhusad varjupaiganormid, ühtlustatud varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlused;
  • uus solidaarsusmehhanism otsingu- ja päästetegevuse jaoks ning surve ja kriisiolukordade puhuks;
  • parem tulevikuanalüüs, valmisolek kriisideks ja neile reageerimine;
  • tulemuslik tagasisaatmispoliitika ja ELi koordineeritud lähenemisviis tagasisaatmisele;
  • igakülgne juhtimine ELi tasandil varjupaiga- ja rändepoliitika paremaks haldamiseks ja rakendamiseks;
  • vastastikku kasulikud partnerlused peamiste kolmandate päritolu- ja transiidiriikidega;
  • kestlike seaduslike sisserännuvõimaluste arendamine kaitset vajavate inimeste jaoks ja selleks, et meelitada Euroopa Liitu talente;
  • mõjusa integratsioonipoliitika toetamine.
Lühidalt kokkuvõetuna – rände- ja varjupaigaleppega püütakse parandada riiki (EL) sisenemise menetlust, soodustades varjupaika taotlevate isikute kiiret tuvastamist ning tõhustades seadusliku aluseta Euroopa territooriumile pääseda püüdjate tagasisaatmisprotsessi.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes