13.12.2021 Esmaspäev

Turvafirma: trepikoja valvekaamera kuulub korteriomanike kaasomandisse

Kui on plaanis kortermaja ette või trepikotta kaamera paigaldada, tuleb arvestada sellega, et see on kõigi korteriomanike kaasomandis ning kaamera kasutamisega seotud küsimused tuleb korteriomanikel ühiselt läbi arutada ja kokku leppida, teatas turvafirma G4S.

Enne kaamerate kasutuselevõttu peab ühistu koostama kaamerate kasutamise korra.
Enne kaamerate kasutuselevõttu peab ühistu koostama kaamerate kasutamise korra. Foto: unsplash

Videovalve korraldamine nõuab väga vastutustundlikku isikuandmetega ümberkäimist. On väga tähtis, et kõik majaelanikud ühisele nõule jõuaksid, sest videovalve riivab vaatevälja jäävate inimeste privaatsust – see võib mõjutada inimeste mõtlemist ja tegutsemist, samuti sõna- või otsustusvabadust. 

“Seetõttu peaksid korteriomanikud enne kaamerate kasutamise kasuks otsustamist selle vajalikkust põhjalikult analüüsima ja mõtlema ka sellele, kas enne on ära kasutatud privaatsust vähem kahjustavad võimalused,” ütles andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Maire Iro. 

Turvalisuse tagamiseks saab panipaika paigaldada näiteks liikumisandurid või uste külge käivad magnetandurid. Kui pärast hinnangu tegemist selgub, et kaamerate paigaldamine on siiski vajalik ega seejuures ei kahjustata ülemääraselt vaatevälja jäävate inimeste huve, on kaamerate kasutamine lubatud.

Näiteks ei tohiks kaamera olla suunatud ühe konkreetse korteri uksele,

selgitas Iro.

“Tuleb valida, milline ala ja mis nurga all kaamerapildile jääb. Kui soovid kaitsta trepikojas hoiul olevaid jalgrattaid, siis on vaja kaamera paigaldada selliselt, et vaatevälja jääb vaid rataste hoiu ala. Reaalajas kedagi jälgida ei ole lubatud. Samuti ei ole põhjendatud jagada kõigile korteriomanikele ligipääsu kaamerapildi jälgimiseks.”

Kui kaamera on salvestanud õigusrikkumise, saab ühistu juhatus teha salvestisest väljavõtte ja edastada selle politseile. Enne kaamerate kasutuselevõttu peab ühistu koostama kaamerate kasutamise korra. See peab kindlasti sisaldama korteriühistu nime ja kontaktandmeid, isikuandmete töötlemise eesmärki ja töötlemise õiguslikku alust. Samuti peab selles olema selgitatud, kellel ja mis tingimustel on salvestistele ligipääs ning kui kaua salvestisi säilitatakse. Trepikotta peab nähtavale kohale paigutama kaamerate kasutamisest teavitavad sildid koos kontaktandmetega.

“Kindlasti ei piisa teavitussildi puhul ainult kaamerakujutisest,” sõnas Iro.

Teavitussildil peavad olema korteriühistu nimetus ja kontaktandmed, isikuandmete töötlemise eesmärk, töötlemise õiguslik alus ja info selle kohta, kus saab tutvuda kaamerate kasutamise korraga. Sildilt peab selgelt välja tulema, kelle poole saab pöörduda, kui kaamera vaatevälja jäänud inimene soovib tutvuda enda kohta kogutud salvestistega.

Selleks, et kaamerate paigaldus ei oleks nii suur peavalu, tasub need tellida turvaekspertidelt, kes pakuvad lisaks kaameratele ka nende paigaldust.

“Kui kaamerad on paigaldatud trepikoda ja maja ümbrust valvama, siis tihtipeale vargad loobuvad juba kaameraid nähes kuriteost. Kuigi kaamerasalvestus on kindlasti hea võimalus tuvastada, mis täpselt juhtus, siis tuletame meelde, et jalgratta ja teiste asjade kortermaja trepikodades hoidmine on vastuolus tuleohutusnõuetega, seega rattaid tuleks hoida panipaikades, kuhu saab paigaldada tehnilise valve ehk liikumisandurid, magnetandurid ja nii edasi,” rääkis G4S-i standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!