Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu poolt hääletas 50 ja vastu 42 riigikogu liiget. Seaduse vastuvõtmiseks oli vaja riigikogu häälteenamust ehk 51 häält.
Praegune trahviühiku suurus on sisuliselt püsinud muutumatuna 1. oktoobrist 2001. Euro kasutusele võtmisel 2011. aastal ümardati väärteotrahvi ühik 3,8 eurolt 4 eurole. Praegused väärteotrahvid avaldavad süüdlastele üha vähem mõju.
Seoses trahviühiku tõusuga kasvanuks ka hoiatustrahvi määr kiiruse ületamise eest. Senise 3 euro asemel oleks võetud arvestamise aluseks 5 eurot.
Lisaks olid ette nähtud muudatused, millega oleks trahviühiku suuruse tõstmist mõnevõrra leevendatud. Esiteks oleks arvestatud alaealistele rahatrahvi kohaldamisel poolega täiskasvanutele vastavate seaduste vastutuse peatükkides sätestatud suurimast lubatud karistusest. Teiseks oleks pikendatud rahatrahvi vabatahtliku tasumise aega seniselt 15 päevalt 45 päevani. Kolmandaks oleks langetatud eelnõuga väikseima võimaliku rahatrahvi suurust 12 eurolt 8 eurole.
Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe Andres Anvelti sõnul esitab valitsus väärteotrahvide trahviühiku tõstmise eelnõu riigikogule uuesti, kuid siis juba koos eelnõuga, mis seaks trahvi suuruse sõltuvusse inimese sissetulekust.
"Justiitsminister on lubanud sügisel esitada trahvide sissetulekuga sidumise eelnõu," ütles Anvelt BNS-ile. "Ootame nüüd selle ära ja esitame need ühise paketina."
Anvelti sõnul oli eelnõu põrumine talle pettumus. "See oli igati õiglane eelnõu. Samas näitas hääletus koalitsioooni probleeme ja eelkõige tuleb häältenappuse pärast vaadata Reformierakonna poole," sõnas ta.
Anvelt toonitas, et kui parlament oleks kolmapäeval trahviühikut tõstnud, poleks see kuidagi seganud sügisel trahvide sidumist inimese sissetulekuga, sest selle tarvis oleks valitsus esitanud uue eelnõu. "Aga ehk oli tänane meie jaoks isegi positiivne lahendus, sest nüüd saame sügisel lõpliku paketi kätte," lisas ta.
