22.03.2016 Teisipäev

Vanemate rahalist toetust vajab 74 protsenti täisealistest noortest

Noorte igakuine netosissetulek ulatub üldiselt kuni 800 euroni
Noorte igakuine netosissetulek ulatub üldiselt kuni 800 euroni PM

Swedbanki tellitud noorte finantskäitumise uuringust selgus, et suur osa noortest vajab vanemate rahalist abi ka pärast täiskasvanuikka jõudmist.

Noorte igakuine netosissetulek ulatub üldiselt kuni 800 euroni ja kolmandik teenib üle 1000 euro kuus.

Peamiseks sissetulekuallikas on 69% noortest palgatöö, kuid tähtsal kohal on ka vanemate toetus, mille märkis kolme olulisema sissetulekuallika sekka 59% 18–30-aastastest noortest. Järgnevad toetused ja stipendiumid, mida peab oluliseks sissetulekuallikaks 45% vastajatest.

Kõigest 22% noortest ei ole oma vanematelt täiskasvanuks saades rahalist toetust saanud.

Pooled noortest töötavad, ainult õpingutega tegeleb 15% ning samaaegselt töötab ja õpib 17%.

Uuringust selgus, et finantskohustuste hulk kasvab vanusega: kui 18–21-aastastest 67% veel laene ja liisinguid ei ole, siis 27–30-aastaste seas on ilma ühegi laenuta vaid 23%.

Erinevatest laenuliikidest kasutatakse kõige sagedamini järelmaksu 23%, millele järgnevad kodulaen 17% ja õppelaen 14% noortest. Kümnendikul noortest on ka krediitkaart, väike- või tarbimislaen ja liising.

"Eesti noorte laenukäitumine on küllaltki vastutustundlik ja ettevaatlik – neljandik noortest on võtnud üheaegselt kaks või enam laenu. Panga ees kohustustega enamasti hätta ei jääda ja vaid 2% tunnistab kiirlaenu võtmist,“ ütles Swedbanki teabekeskuse juht Lee Maripuu.

Raha kogumisega ei tegele 28% noortest. Kõige enam ehk 35% on mitte-säästjaid 27–30-aastaste seas.

Küsitletud 18–30-aastastest noortest 53% hindab oma rahalist toimetulekut rahuldavaks, 31% saab hästi hakkama ja pidevalt on rahalistes raskustes 15%, vahendas BNS.

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes