19.06.2024 Kolmapäev

Tahtliku enesekahjustamise tõttu ravi vajanud inimeste arv on kerges tõusutrendis

Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistika põhjal kaotas 2023. aasta Eesti rahvastik 424 044 eluaastat, mis on umbes 20 000 aasta võrra vähem kui 2021. a, kuid ligi 11 000 võrra rohkem kui aastal 2019.

Kasvav trend on ka psüühika- ja käitumishäirete tõttu kaotatud eluaastates.
Kasvav trend on ka psüühika- ja käitumishäirete tõttu kaotatud eluaastates. Foto: pixabay

Mehed kaotasid enneaegsete surmade ning haigestumise tõttu 197 688 ja naised 226 355 aastat. Enneaegsete surmade tõttu on kaotatud eluaastate arv nelja aastaga meestel suurenenud kaks ja naistel üks protsenti.

Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks on juba aastaid olnud vereringeelundite haigused (35%) ja kasvajad (17%), meestel lisaks vigastused ja mürgistused (10%) ning naistel lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%).

Viimase nelja aastaga on 34% vähenenud sünniperioodil tekkivate haigusseisundite ja kaasasündinud väärarendite tõttu kaotatud eluaastate arv, suremuskaotus (enneaegse surma tõttu kaotatud eluaastad) on vähenenud lausa 62%. Vigastuste ja mürgistuste tõttu kaotatud eluaastate arv on aga nelja aastaga suurenenud 19%.

Olgugi, et õnnetusjuhtumite tõttu hukkunute arv on võrreldes eelmise aastaga langenud 963 inimeseni (2022. aastal 983 inimest) on sõidukiõnnetuste ja kukkumiste tõttu kasvanud 15% kuni 19-aastaste laste ja noorte hukkunute hulk. Seevastu on õnnetusjuhtumite tõttu hukkunute arv vähenenud aga 85-aastaste vanuserühmas poole võrra.

Tervisekassa raviarvete põhjal vajas 2023. aastal vigastuste tõttu ravi veidi enam kui 151 000 Eesti elanikku ehk iga üheksas inimene. Kõige enam registreeriti vigastusjuhte absoluutarvudes 5–14-aastaste laste (ligi 32 100 juhtu) ja 35–44-aastaste (ligi 23 000 juhtu) vanuserühmas.

Sarnaselt eelmistele aastatele oli 2023. aastal kõige sagedasemaks vigastuse põhjuseks kukkumine (48%), millele järgnesid enese äralöömine (33%) ja inimese või looma tekitatud vigastus (9%).

Kukkumiste osas on jõudsalt hakanud kasvama elektriliste tõukeratastega juhtunud õnnetused, mis on paljudes linnades muutunud tavaliseks liikumisvahendiks. Olgugi, et transpordiameti andmetel on kergliikuritega juhtunud liiklusõnnetuste arv on vähenenud, siis tervisekassa raviarvete põhjal tehtud õpilastöö Pärnu maakonna kohta näitab, et vigastuste arv kasvab: kui 2020–2021 oli 22 seesugust juhtu, siis 2022 juba 76.

Elektriliste tõukeratastega juhtunud õnnetustesse satuvad 68% juhtudest mehed. Siin on suur osakaal meestel vanuses 35–44-aastat (26%) ja noortel poistel (5–14-aastased, 23%). Elektriliste tõukeratastega juhtunud õnnetusse sattunud inimesed saavad üldjuhul peavigastusi (32%), põlve- ja säärevigastusi ning õla- ja õlavarrevigastusi (14%), millest peaaegu pooled on kergemad (pindmised) ja pooled rasked (luumurrud, peahaavad). „Elektriliste tõukerataste kasutamine igapäeva liikumiseks on uus normaalsus, mistõttu vajame kogu ühiskonnana aega kohanemiseks. Iga inimese vastutus on sõita elektrilise tõukerattaga lubatud kiirusega, kainena, üksikult ning kasutada kaitsevarustust nii pea kui jäsemete kaitseks,“ kommenteeris elektriliikurite õnnetusi uurinud Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilane Laureen Kalvet.

Kasvav trend on ka psüühika- ja käitumishäirete tõttu kaotatud eluaastates. Tahtlik enesevigastamine moodustab kõikidest vigastusjuhtudest 1,2%, kuid on viimase kaheksa aasta jooksul pidevalt kasvanud (0,9% 2016). „Muret tekitavat trendi on märgata just noorte (15–24-aastaste) hulgas, kus enesevigastamise juhtude arv on selle ajaga kasvanud 400-lt 566-ni. 100 000 elaniku kohta on meil võrreldes 2016. aastaga 100 inimest enam, kes on tahtliku enesekahjustamise tõttu ravi vajanud. Enda tunnete ja emotsioonidega kimpus olevaid noori on kindlasti rohkem kui statistikast nähtub, sest ravile satuvad üldjuhul raskemalt vigastatud. See on noorte appikarje, millega tuleb kiiresti tegeleda,“ kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna juhataja Jane Idavain.   

Piirkondlikus vaates on kaotatud eluaastate arv (ehk tervisekaotus) 1000 maakonna elaniku kohta suurim Ida-Viru, Hiiu ja Jõgeva maakonnas. Kõige vähem on surmade, haiguste ja vigastuste tõttu kaotatud eluaastaid Rapla, Tartu ja Harju maakonnas.

Vigastussurmasid on 100 000 elaniku kohta Eesti keskmisest enam Kagu-Eesti maakondades (Põlva, Valga, Võru maakondades), samuti Kesk-Eesti maakondades (Järva, Jõgeva), Läänemaal ja Virumaal. Vigastuste tõttu hukkunute arvud on keskmisest madalamad Lääne-Eesti saartel, Tartu, Rapla ja Harju maakondades.  

banner right tookuulutus

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255