Riigikohus mõistis õigeks enesetapuseadme valmistanud mehe
Paul Tammertit süüdistati keelatud majandustegevuses ja tegevusloata tervishoiuteenuse osutamises: ta andis inimestele raha eest kasutada enda valmistatud seadme, mis võimaldas minna vabasurma.
Maa- ja ringkonnakohus tunnistasid Tammerti süüdi tegevusloata majandustegevuses tervishoiuteenusega seotud tegevusalal. Riigikohtu kriminaalkolleegium mõistis süüdistatava õigeks, kuna ta ei osutanud tervishoiuteenust ja seega ei saa talle ette heita tegevusloata majandustegevust.
Kriminaalkolleegium selgitas, et vabasurma mineja abistamine ei ole tervishoiuteenus. Süüdistatav ei tegelenud haiguse ennetamise, diagnoosimise ega ravimisega. Ta ei teinud ühtki arstiteaduslikku ega ka sellele sarnanevat uuringut või muud diagnostilist protseduuri. Ta ei tuvastanud, millist haigust inimene põeb. Ka ei mõjutanud süüdistatav inimeste terviseseisundit pöördumatult. Seda tegid inimesed ise.
Riigikohus märkis, et Tammerti tegevusel polnud ühtki seadusega tervishoiuteenuse osutamiselt nõutavat eesmärki. Kehtiv õigus ei luba raviks nimetada tegevust, mis sihipäraselt tervist kahjustab. Surma esilekutsumine ei ole seega tervishoiuteenuse osutamine.
Veel rõhutas eiigikohus, et igal arusaamisvõimelisel inimesel on õigus elust omal soovil lahkuda. Karistusõiguslik vastutus sellele teole kaasaaitamise eest saab kõne alla tulla üksnes siis, kui inimene ise pole võimeline seda tegema või tal pole täit arusaamist oma tegude tähendusest.