09.02.2022 Kolmapäev

Soovitus metsaomanikele: tasub kontrollida Natura staatust

Keskkonnaamet soovitab erametsaomanikel kontrollida enne metsaraie kavandamist metsaregistrist, kas Natura väärtuslikke metsaelupaiku jääb ka nende metsamaadele.

Raieõigus on peatatud metsaelupaikades, mille metsateatised on esitatud pärast 20. detsembrit 2021.
Raieõigus on peatatud metsaelupaikades, mille metsateatised on esitatud pärast 20. detsembrit 2021. Foto: pixabay

Keskkonnaamet ja keskkonnaministeerium teatasid reedel, et seoses Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega Eesti riigi suhtes peatatakse raied Natura metsaelupaikades, et tagada nende säilimine.

Kokku peatatakse raied esialgu 28 kuuks 12 685 hektaril erametsades ning 29 673 hektaril riigimetsades või segaomandis oleval metsamaal. Erametsad, mida otsus puudutab, moodustavad 3,5 protsenti kõikidest piiranguvööndites asuvatest metsaaladest.

 Raieõigus on peatatud metsaelupaikades, mille metsateatised on esitatud pärast 20. detsembrit 2021. Enne seda kuupäeva lubava otsuse saanud raied võib metsaelupaikades ära teha. 

Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra sõnul soovitab ta erametsaomanikel kontrollida metsaregistrist, kas nende metsas on Natura 2000 metsaelupaik. „Silmas tuleb pidada, et Natura ala ei ole lausaliselt elupaikadega kaetud. Piiranguvööndite metsades, mis ei ole metsaelupaikadena määratletud, on kaitse-eeskirjadega kooskõlas olevad raied, sh uuendusraied jätkuvalt lubatud,“ selgitas Vakra. 

Selleks, et veenduda, kas metsas on Natura metsaelupaik, tuleb metsaregistrisse sisse logida metsaomanikuna, autentides end ID-kaardi abil. Seejärel tuleb metsaregistri kaardikihtide komplektis „Looduskaitse“ aktiveerida kaardikiht „Metsaelupaigad“. Kui metsamaale jääb Natura elupaiku, on see kaardikihil neoonrohelise värviga eristatud. Klõpsates hiirega kaardil oleval eraldisel, kuvatakse ka metsaelupaiga täpsem info.

Rainer Vakra rõhutas, et raied Natura elupaikades peatatakse seniks, kuni elupaikade olemasolu on lõplikult selge. „Keskkonnaamet hindab metsaelupaika nii välitöö raames kui ka ülepinnaliste inventuuride käigus. Kuni aga keskkonnaamet ei ole otsust metsaelupaiga kohta teinud, on metsaraie välistatud. Kui aga leitakse, et metsaelupaik ei ole piisava esinduslikkusega või on esialgsed inventuurid metsaelupaiga määramise osas olnud ekslikud, teeb keskkonnaamet raiet lubava otsuse juba enne 28 kuu möödumist,“ selgitas Vakra. 

Vakra soovitab tutvuda ka erametsaomanikele mõeldud toetustega, millega kompenseeritakse looduskaitseliste piirangute tõttu Natura 2000 erametsamaal saamata jäävat tulu.

Toetusi vahendab metsaomanikule SA Erametsakeskus. Kinnitatud elupaiga olemasolul erametsas on metsaomanikul õigus kompensatsioonile 60 või 110 eurot hektari kohta aastas, sõltuvalt, kas elupaik asub piirangu- või sihtkaitsevööndis,

viitas Rainer Vakra. 

Natura 2000 on üleeuroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on säilitada või vajadusel taastada ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura aladel on lubatud tegevus, mis ei kahjusta Natura ala eesmärke. 2017. aastast koosneb Eesti Natura 2000 võrgustik 66 linnualast ja 541 loodusalast kogupindalal 14 859 ruutkilomeetrit. Pisut alla poole Natura aladest asub meres. Eesti maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 17 protsenti. Natura alade hulka maismaal kuuluvad lisaks metsadele ka põllumaad ja muud maastikud, mis on olulised liikide säilimiseks või taastumiseks. Natura elupaik on looduslike tingimuste kogum, mis on vajalik, et liik saaks selles kohas elada. 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!