11.04.2023 Teisipäev

Raport: Ukraina sõjapõgenikega kaasnev koormus jaotub omavalitsuste vahel ebaühtlaselt

Alates Venemaa kallaletungist Ukrainale on Eestis elukoha registreerinud 32 000 inimest ning sõjapõgenikud moodustavad umbes 2,2% Eesti rahvastikust. Põgenike osakaal rahvastikust ja nende vastuvõtuga seonduv koormus varieerub omavalitsuste lõikes oluliselt, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Omavalitsuste koormus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel”.

Keskmisest suuremat koormust seoses Ukraina sõjapõgenike vastuvõtuga kannavad Maardu ja Rakvere linnad, samuti ka Jõhvi ja Viru-Nigula vallad.
Keskmisest suuremat koormust seoses Ukraina sõjapõgenike vastuvõtuga kannavad Maardu ja Rakvere linnad, samuti ka Jõhvi ja Viru-Nigula vallad. Foto: pixabay

Elukoha registreerinud sõjapõgenike jaotus omavalitsuste lõikes on küllalt erinev – suurem osa ehk ligi kaks kolmandikku elab suuremates omavalitsustes – Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Kolm või enam protsenti rahvastikust moodustavad põgenikud üheteistkümnes omavalitsuses, samas kui 24 omavalitsuses jääb põgenike osakaal alla 1% rahvastikust.

Arenguseire Keskus arvestas oma analüüsis omavalitsuste suurust ja avalike teenuste pakkumise võimekust, mille põhjal saab anda hinnangu, millised omavalitsused kannavad suuremat koormust põgenike vastuvõtmisel. “Keskmisest kõrgema sõjapõgenike osakaaluga, kuid madalama tulukuse ja teenustasemega omavalitsustel on keerulisem pakkuda uutele elanikele tarvilikke teenuseid ning toetada nende kohanemist ja Eesti ühiskonda lõimumist,” selgitas Arenguseire Keskuse ekspert Märt Masso.

Keskmisest suuremat koormust seoses Ukraina sõjapõgenike vastuvõtuga kannavad Maardu ja Rakvere linnad, samuti ka Jõhvi ja Viru-Nigula vallad. Jõhvi vallas ulatub elukoha registreerunud sõjapõgenike arv 4,5%-ni rahvastikust, Viru-Nigula vallas ning Maardu ja Rakvere linnas 3,9%-ni rahvastikust.

Ühiskonna lõimumist ja sidusust iseloomustab Masso sõnul elanikkonna õiguslik staatus, täpsemalt kodanike osakaal piirkonnas. “Maardu linn ja Jõhvi vald on suure elukoha registreerinud sõjapõgenike osakaaluga omavalitsused ja samas on seal keskmisest väiksem Eesti kodanike osakaal. See paraku tähendab ka suurt koormust, et toetada sõjapõgenike kohanemist ja Eesti ühiskonda lõimumist,” ütles Arenguseire Keskuse ekspert.

Omavalitsuse toimetugevus, mis koosneb tulukusest ja avalike teenuste pakkumise tasemest, on samuti tähtis tegur sõjapõgenike vastuvõtmisel ja lõimumisele kaasaaitamisel.

Masso tõi välja, et toimetugevust arvesse võttes muutub veelgi teravamaks omavalitsuste ebaühtlase koormuse probleem seoses põgenike vastuvõtuga. Küllalt kõrge sõjapõgenike osakaaluga on näiteks Võru linn (2,8%), Valga vald (2,7%), Kohtla-Järve linn (2,4%), Loksa linn (2,3%), Tapa vald (2,2%) ja Lüganuse vald (2,2%). Tulukuse järgi on aga tegemist üksnes toimetulemise tasemel olevate omavalitsustega ning, välja arvatud Võru linn, on need pigem alla keskmise teenustasemega omavalitsused.

Lisaks eristub Eestis omavalitsuste grupp, mis on pigem hea tulubaasiga ja teenuste tasemega, kuid kus elukoha registreerinud põgenikud moodustavad alla ühe protsendi omavalitsuse rahvastikust. Näiteks Harku, Viimsi, Saku ja Kambja vallas on omavalitsuse tulukus ja teenustase keskmisest kõrgem, kuid elukoha on sinna registreerinud üksnes 110-170 põgenikku omavalitsuse kohta.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference