Arenguseire Keskuse ekspert Kaupo Koppel tõi välja, et viimase kümne aastaga on üha enam tervishoiutöötajaid lahkunud riiklikust süsteemist erasektorisse. „Selle põhjuseks ei ole aga erasektori suuremad palgad, sest avalikus sektoris makstav kogutöötasu on suurem peaaegu kõikidel ametikohtadel, kuid seda paraku ületunnitöö ja muude lisatasude tõttu,” ütles Koppel ning toonitas, et ületundidele rajatud süsteem ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik eelkõige tervishoiutöötajate rahulolu ning avalikus sektoris püsimise seisukohalt.

Kolmandik Eesti arstidest töötab mitmel ametikohal

Eesti tervishoiutöötajatest 14 protsenti töötab mitmel töökohal, kuid enim töötavad mitmel töökohal arstid, kellest mitmel ametikohal töötab praegu koguni 33 protsenti. Mitme töökoha olemasolul on arstidel üks neist üldjuhul avalikus sektoris.

Erakliinikutes töötavate arstide keskmine kuine brutotulu on viie aasta jooksul olnud avaliku sektori omast 700–1100 eurot väiksem. Erasektoris hõivatud õdede ja ämmaemandate brutotulu oli samal ajal 130–420 euro võrra väiksem. Erinevust põhjustab see, et lisatasude osatähtsus moodustab erasektoris kuni 26 protsenti põhipalgast, kuid avalikus sektoris kuni 46 protsenti põhipalgast, kusjuures viie aasta võrdluses on lisatasude osatähtsus avalikus sektoris aina kasvanud. Selle võimalikuks põhjuseks on ületundide mahu kasv.

Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et Balti riikides ja Poolas liiguvad tervishoiutöötajad avalikust sektorist erasektorisse, Põhjamaad hoiavad aga senist tasakaalu.

Eesti lähiriikidest on erasektori tervishoiutöötajate osakaal viimastel aastatel kasvanud kiiremini Lätis, Leedus ja Poolas. Seal on erasektoris vastavalt kuni 30, 40 ja 45 protsenti töötajatest. 

Lätis, Leedus ja Poolas tingivad tervishoiutöötajate liikumist erasektorisse tervishoiu alarahastusest tulenevad madalad palgad ning kehvemad töötingimused.

„Kindlasti avaldavad mõju ka pikad järjekorrad, mis on toonud kaasa patsientide soovi saada kiiremat ravi, ning erakliinikute parem aparatuur ja paindlikumad töötingimused. See on viinud olukorrani, kus arvestatav osa arste ja õdesid töötab täielikult või osaliselt erameditsiinis, eeskätt esmatasandi ja ambulatoorsete teenuste valdkonnas,” selgitas Koppel.

Soomes ja Rootsis töötab aga avalikus sektoris 75–78 protsenti tervishoiutöötajatest. Tööjõu püsimise avalikus sektoris tagavad kõrged palgad, kuid olulised on ka tugevad ametiühingud ja kollektiivlepingud. Erasektor pakub sealsetele töötajatele eelkõige kitsamat spetsialiseerumist.

Lühiraport „Tervishoiutöötajate liikumine era- ja avaliku sektori vahel” on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Tervishoiu jätkusuutlikkus”. Uurimissuuna eesmärk on leida tulevikuvõimalused ning analüüsida alternatiivseid valikuid tervishoiu rahastamise mitmekesistamisel ja nende mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele Eestis aastani 2050.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu juures. Keskus viib läbi erinevatel teemadel uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.