Enne välisriiki puhkusele minekut tuleks hinnata tõsiselt, kas pärast puhkuselt naasmist on võimalik vajadusel jääda kaugtööle või töölt päris kõrvale, näiteks kokkuleppel tööandjaga tasustatud või tasustamata puhkusele, kui sihtriigis peaks olukord reisi alguseks olema muutunud selliselt, et see riik hinnatakse riskiriikide hulka ja sealt tulles rakenduvad inimesele liikumisvabaduse piirangud.
Eriolukorras said arstid vajadusel väljastada töövõimetuslehe (mille üheks alaliigiks on haigusleht), kui inimesel olid haigustunnused või oli tegemist kontaktse isikuga. Vabariigi Valitsuse korraldus 172, mis kohustab viibida kodus riskipiirkonnast tulles, ei anna alust töövõimetuslehe saamiseks.
Töövõimetusleht väljastatakse siis, kui arsti hinnangul on selleks alus (haiguskahtlus, COVID- 19 haigega kontakti kahtlus). Kui inimene tuleb aga puhkusereisilt ja reis toimus riiki, kus reisi alguses või kestel haiguskordaja hüppas üle piirmäära, kuid inimene ei ole haige, haigustunnustega ega kontaktne, siis ta töövõimetuslehte ei saa.
Töövõimetusleht on aluseks töö tegemisest keeldumiseks. Kui töövõimetusleht puudub, siis saab inimene:
- teha kaugtööd tööandjaga kokkuleppel või
- kui kaugtöö pole võimalik, siis peab ta võtma tasuga või tasustamata puhkust.
Tööandja ei tohi lähtuvalt töötervishoiu ja tööohutuse põhimõtetest sellist töötajat ka tööle lubada, kuivõrd see on potentsiaalselt oht teistele töötajatele.
