Tänapäeval on usaldus äritegevuses keskne. Üksnes heast tootest ei piisa – inimesed ootavad läbipaistvust ja eetilist suhtumist. Usaldus kaob kiiresti, kui seda kuritarvitatakse. Seepärast on andmekaitse ja aus suhtlus iga tõsiseltvõetava ettevõtte fookuses. Nutikad kasutajad tajuvad, kas nendega käitutakse õiglaselt või püütakse neid lihtsalt ära kasutada. Üks näide on virolaisetnettikasinot.eu, mis käsitleb kasutajaandmeid läbimõeldult ja vastutustundlikult.

Andmekaitse: mitte ainult õiguslik kohustus, vaid usalduse alus

GDPR ei ole mingi hirmus eurodirektiiv, mida lihtsalt "peab" täitma. Tegelikult on see tööriist, mis aitab brändil end positsioneerida eetilise ja vastutustundliku tegijana. Kui kasutaja tajub, et tema andmed on hästikaitstud, on palju tõenäolisem, et ta usaldab platvormi. Ja usaldus = lojaalsus = kasum.

Mida tähendab hea andmekaitse tegelikult?

• Isikuandmete kogumine ainult vajalikes piirides
• Käsitletavate andmete selge säilitustähtaeg ja turvameetmed
• Võimalus kasutajal ise oma andmeid hallata ja vajadusel kustutada

Täna ei ole enam tegemist lisaväärtusega. See on standard. Kui sa ei vasta ootustele, läheb kasutaja lihtsalt konkurendi juurde.

Usalduse loomine: sõnadest tegudeni

Brändiväärtusi saab väita igal pool, aga kui tegudes on vastuolu, siis märkab seda igaüks. Eriti digisfääris, kus info levib hetkega. Seega, läbipaistvus ei ole lihtsalt trendisõna, vaid äristrateegia tuum.

Mida saavad ettevõtted kohe teha?

1. Loo lihtsasti arusaadav privaatsuspoliitika. Ei mingeid juriidilisi "seinakirju". Kirjuta inimkeeles.
2. Tee audit oma andmekäitluse kohta. Vaata, mida tegelikult kogud ja miks. Kas on ikka päris vajadus?
3. Kommunikeeri avatult. Kui toimub väikegi muudatus, anna sellest teada. Inimesed hindavad ausust rohkem kui täiuslikkust.

Tulemus? Süsteemne usalduse kasv, mis väljendub nii paremas konversioonis kui ka külastajate püsimuses.

Millised vead kägistavad digiettevõtteid?

Ka parimad teevad vigu, aga on teatud asjad, mis täna lihtsalt ei lenda. Siin on levinumad komistuskivid:

• Liigne andmenäljasus. Kui värske kasutaja peab äpi testimiseks sisestama nime, meili, telefoni ja oma hobid, siis sorry, aga paljud panevad "X" juba seal.
• Peidetud nõusolekud. "Kahe linnukese" skeem, kus üks annab nõusoleku uudiskirjale ja teine turunduspartneritele, on ära leierdatud ja väga läbipaistev.
• Vastamata küsimused. Kui kasutaja kirjutab, et soovib oma andmed eemaldada, siis vastus "vaatame hiljem" ei ole variant.

Kuidas kasutaja tajub ebaeetilist käitumist?

• Tundub, et temast ei hoolita
• Oletab, et ettevõte kasutab tema andmeid kasu saamiseks
• Tunneb end petetuna

Iga selline tunne mõjutab otseselt usaldust ja valmisolekut brändiga suhelda.

Kiirparandus:

• Lühenda sisestusvorme miinimumini
• Tee iga nõusolekuvalik eraldi ja täpselt sõnastatud
• Koosta selge protsess isikuandmete eemaldamiseks ja jaga see kasutajatele

Tundub elementaarne? Just, ja selle tõttu nii paljud seda alahindavad.

Praktilised näited elust enesest

Näiteks juhtus hiljuti juhtum, kus e-pood saatis kliendile arve vale nime ja aadressiga. Selgus, et andmeid ei kontrollitud korrektselt enne edastamist. Tagajärjeks: klient lahkus ja postitas kriitilise kommentaari sotsiaalmeediasse. Teises juhtumis küsiti kasutajalt sünniaega teenuse testimiseks. Inimesed tundsid end kontrollituna ja loobusid registreerumisest. Väiksed apsud, suured mõjud.

Sellised lood tuletavad meelde, et usaldus pole abstraktne mõiste, vaid igapäevane praktika. Väikesed möödalaskmised võivad kiiresti saada suureks mainekahjuks.

Kokkuvõte: vastutustundlikkus kui konkurentsieelis

Usaldus on digiettevõtte suurim kapital. Seda ei osteta ega looda kampaaniaga. See tuleb pikaajalise ausa tegutsemise ja kasutaja huvide esikohale seadmise kaudu. Kui sa oled aus, kaitsed oma klientide andmeid ja suhtled avatult, siis mitte ainult ei vasta sa tõenäoliselt seadustele – sa võidad ka inimeste poolehoiu. 

See on asi, mida algoritmid ei oska veel matkida – aga inimesed märkavad seda kohe. Ja just nemad teevad otsuse, kas sind usaldada või mitte.