11.09.2020 Reede

Kes vajab elatisabi?

Statistikaameti 2018. aasta andmete kohaselt elas leibkonnatüübis „üks täiskasvanu ja laps(ed)“ absoluutses vaesuses 4,9% ja suhtelises vaesuses 35,4% peredest. Võrdluseks, et leibkonnatüübis „kahe lapsega perekond“ elas absoluutses vaesuses 1,6% ja suhtelises vaesuses 15,1% peret.

Merlin Murumets, rahvastikuministri valitsemisala rahvastiku- ja perepoliitika osakonna nõunik
Merlin Murumets, rahvastikuministri valitsemisala rahvastiku- ja perepoliitika osakonna nõunik Foto: erakogu

Viimastel aastatel on absoluutses vaesuses elavate perede osakaal küll mõlema leibkonnatüübi puhul vähenenud, kuid  üksikvanemaga pered on siiski endiselt palju haavatavamas olukorras kui kahe vanemaga pered.

Paraku on meie hulgas endiselt liiga suur hulk lapsevanemaid, kes oma lapsele elatist ei maksa. Eks põhjuseid mittemaksmiseks on erinevaid, kuid selle tulemusena kannatavad üldjuhul nende endi lapsed.

Justiitsministeeriumi hinnangul on selle aasta kevadise seisuga elatisega seotud põhinõudeid 12 647 kogusummas 33 212 491,75 eurot. Kuna mõlemad vanemad on kohustatud alaealist last ülal pidama, on lapsele elatise maksmise kohustuse rikkumine üks põhjuseid, miks ühe vanemaga elavaid lapsi ohustab vaesusesse langemine.

Kuigi täitemenetluse raames on kohtutäituritel kasutada mitmeid erinevaid mõjutusvahendeid, nagu näiteks võimalus jätta kohtu loal oma lapsele elatisraha maksmisest hoiduja ilma juhiloast, jahitunnistusest, relvaloast ja kalastuskaardist, ei anna ka nende rakendamine alati tulemust ega pane võlgnikku oma lapsele elatist maksma. Siinkohal saamegi rääkida riigi toest ja elatisabi maksmisest.

Kui elatist ei laeku, aitab elatisabi

2017. aasta algusest jõustus perehüvitiste seaduse muudatus, millega loodi seni olemasoleva kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise kõrvale uue meetmena täitemenetlusaegse elatisabi maksmise võimalus. Kui kohtumenetlusaegse elatisabi eesmärk on tagada lapse ülalpidamine ajal, kui elatise väljanõudmiseks on algatatud kohtumenetlus, siis täitemenetluseaegse elatisabi eesmärk on tagada lapse ülalpidamine, kui lapse kasuks on tehtud ning jõustunud kohtuotsus, kuid see ei ole soovitud tulemust andnud.

Elatisabi on mõeldud kõige haavatavamale sihtgrupile ehk nendele lastele, kelle eraldielav vanem välja mõistetud elatist ei maksa. Elatisabi eesmärk on tagada üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine elatisraha ning vähendada sellega üksi last kasvatavate vanemate ja nende laste vaesusriski. Teisalt ei vabasta see elatisvõlglast tema kohustustest ning riik nõuab selle summa kohustusi rikkunud vanemalt hiljem välja.

Aastast aastasse on elatisabi saajate arv kasvanud ning sellega seotult ka kulu riigieelarvele. Eelmisel aastal oli elatisabi eelarve ligi 4,5 miljonit eurot, mida maksti 5486 lapsele. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli eelmisel aastal keskmine elatisabi väljamakse lapse kohta täitemenetluse ajal 91 eurot ja kohtumenetluse ajal 85 eurot kuus.

Hädavajalikud muudatused elatisabi maksmisel

Keerulise eriolukorra ajal valmistasime rahvastikuministri eestvedamisel ette kiire seaduse muudatuse, millega lühendasime elatisabi maksmise alustamiseks ooteperioodi neljalt kuult ühele kuule. Muudatus, mis jõustus 1. juulist, rakendub tagasiulatuvalt ka täitemenetluses juba esitatud elatisabi avalduste suhtes, mille puhul kehtis varasemalt neljakuuline ooteperiood. Kehtinud liiga pikk ooteaeg seadis ohtu elatist saama õigustatud lapse heaolu ega täitnud elatisabile seatud eesmärki. Eriti oluliseks muutus kiire elatisabi kättesaamine kriisi järel halvenenud majandusoludes, mil peredel oli senisest veelgi keerulisem hakkama saada. Seetõttu oli kiire muudatus äärmiselt vajalik ning aitas paljusid lapsi ja peresid.

Elatisabiga seoses on oodata veel seadusemuudatusi. Selle aasta lõpuks on rahvastikuministril ülesanne esitada valitsusele perehüvitiste seaduse muudatuste eelnõu, millega loome seadusesse pankrotiaegse elatisabi regulatsiooni. Täna puudub lahendus juhuks, kui võlgnikust vanema osas kuulutatakse välja pankrot ning algab pankrotimenetlus. Täitemenetluse seadustiku kohaselt pankrotimenetluse alustamisega täitemenetlus lõppeb, mis tähendab ühtlasi seda, et lapsel ei ole enam võimalik täitemenetlusaegset elatisabi saada. Pankrotimenetlus ja sellele tihtipeale järgnev kohustustest vabastamise menetlus võivad kesta aastaid ning lapsel puudub seni õiguslik alus elatisabi saamiseks. Hetkel kehtiv seadus ei sisalda aluseid, mis lubaks elatisabi maksmist pankrotimenetluse ajal ja kohustustest vabastamise menetluse ajal jätkata. Pankrotiaegse elatisabi regulatsiooni eesmärgiks on, et ka lastel, kelle vanema suhtes on algatatud pankrotimenetlus, oleks menetluse ajal võimalik riigilt elatisabi saada.

Koostöös kolleegidega kaasuvatest ministeeriumitest ning Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Kojast oleme lähiajal arutamas ka pisemaid muudatusettepanekuid, püüdmaks täpsustada ja parandada olemasolevat elatisabi regulatsiooni. Kõige selle eesmärk on tuua ühe vanemaga kasvavad lapsed vaesusest välja, sest vaesus kasvatab sageli vaesust ning toob kaasa mitmeid muid tõsiseid sotsiaalseid probleeme. Kõik lapsed vajavad häid võimalusi kasvamiseks ja arenemiseks ning riik peab sellele igati kaasa aitama.

Elatis olgu õiglane ja jõukohane

Elatist puudutavad teemad on väga tundlikud ning “vürtsi” lisavad tihti kaasnevad emotsioonid. Keeruline on leida nii-öelda õiglast lapse ülalpidamiskulu.

Hiljuti avaldatud justiitsministeeriumi poolt tellitud lapse ülalpidamiskulude uuringus jõuti järeldusele, et senine miinimumelatise määr, mis ei või olla väiksem kui pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, on liiga kõrge. Paljud lapsevanemad jäävad elatise maksmisega seetõttu hätta ja neist saavad elatisvõlglased vaatamata püüdlustele enda kohustusi täita.

2020. aastal on kehtiv miinimumelatise määr 292 eurot kuus ühe lapse kohta. Tartu Ülikooli poolt läbiviidud uuringu tulemuste kohaselt oli lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 2019. aasta lõpus 172 kuni 194 eurot kuus. Uuringu koostajad toovad välja, et lisaks lapse minimaalsele ülalpidamiskulule tuleks elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta veel ka elatist maksma kohustatud vanema sissetulekut, toetusi, suhtluskorda ning elatist maksma kohustatud vanema teisi lapsi.

Nõustun siinkohal uuringu autoritega, et kehtiv miinimumelatise määr on Eesti elatustaset arvestades elatise maksjale sageli üle jõu käiv. Probleem on väga ulatuslik, kuna puudutab paljusid lahku läinud lapsevanemaid. Lisaks on elatise puhul oluline arvestada lapse ülalpidamiskulude kõrval ka muid asjaolusid, sh näiteks riigi poolt makstavaid peretoetusi, mis on viimasel ajal jõudsalt kasvanud.

Kuigi vanemal lasub alati oma alaealise lapse ülalpidamise kohustus, võib kohus mõjuval põhjusel igakuise elatise suurust siiski ka täna vähendada alla eelmainitud miinimumelatise summa. Mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes osutuks juhul, kui mõistetakse välja miinimumelatis, elatist saava lapsega võrreldes varaliselt vähem kindlustatuks.

Elatist puudutavad küsimused kuuluvad justiitsministri pädevusse. Justiitsmisteeriumi tööplaan näebki ette, et miinimumelatise metoodika uuendamise ettepanekud esitatakse valitsusele veel selle aasta lõpuks. Kaasvastutajaks miinimumelatise metoodika uuendamisel on rahvastikuminister, kes on öelnud, et seisab hea selle eest, et miinimumelatise määr oleks õiglane nii lapse kui ka seda maksma kohustatud vanema jaoks. Minister Riina Solman on rõhutanud, et miinimumelatis peaks tagama lapsele hea ülalpidamise ilma lahus elavat vanemat pankrotistamata.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes