17.04.2020 Reede

Eestis loodi erilabor kaitsemaskide testimiseks

Eestis loodi labor, kus saab testida siinsete tootjate kaitsemaske ning jagada tootjatele esialgset teavet nende maskide kaitsevõime kohta.

Laboris hakatakse testima Eesti tootjate kaitsemaske ning selle põhjal jagatakse tootajtele  esialgset infot, milline on nende maskide kaitsevõime.
Laboris hakatakse testima Eesti tootjate kaitsemaske ning selle põhjal jagatakse tootajtele esialgset infot, milline on nende maskide kaitsevõime. Foto: Pexels

Labor loodi tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA), keskkonnauuringute keskuse (EKUK) ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste koostöös, edastas TTJA.

Laboris hakatakse testima Eesti tootjate kaitsemaske ning selle põhjal jagatakse tootajtele  esialgset infot, milline on nende maskide kaitsevõime. Eestis loodud katsevõimekus annab  tootjale teavet, kas on kasutatud õigeid materjale, et tagada kasvõi osaline nõuetele vastavus kõige olulisemate omaduste osas.

Katsete tegemiseks loodi EKUK-i Tallinna peakorteris kiirkorras eraldi katseseadme prototüüp, kus pannakse proovile maskide materjali osakeste läbilaskvus. Lisaks analüüsivad tehnikaülikoolo materjaliteadlased õhuläbilaskvust ehk kui lihtne on läbi ühe või teise materjali hingata, milline on selle kiudude koostis ning pindtihedus.

"Oluline on üle rõhutada, et me ei testi maske selleks, et öelda, kas mask läbis või ei läbinud testi või mis tüüpi maskiga on tegemist. Selle erilahenduse kiirkorras loomise eesmärk on ennekõike appi tulla Eestis kaitsemaskide tootjatele, et nad saaksid võimalikult kiire vastuse, kui heade kaitseomadustega maske nad on tootnud, kas toodet peaks parandama või materjali vahetama," lausus TTJA peadirektor Kaur Kajak.

Kajaki sõnul on Euroopa Komisjon andnud turujärelevalve asutustele suunised, kuidas teha toodete kontrollimist ja turule laskmist kiiremal ning lihtsamal moel kui tavaolukorras.

"Hoolimata tõsiasjast, et loodud labor ei ole tunnustatud katselabor, on nende tulemustest abi nii tootjale, müüjale kui tarbijale, et kõik saaksid ühtemoodi aru, mis maskiga on tegemist ja mille eest ta täpselt kandjat kaitseb," lisas Kajak.

Tavaolukorras peaks isikukaitsevahendeid enne müügile lubamist testima sertifitseeritud katselaborid. Sellist tunnustatud katselaborit Eestis ei ole, mistõttu peaksid need Eesti ettevõtjad, kes vastasid valitsuse kutsele ja hakkasid kiirkorras kaitsemaske tootma, leidma maskide testimiseks katselabori mujalt Euroopast. Euroopa laborid on aga maskikriisi tõttu ülekoormatud ja järjekorras ootamine pidurdaks maskide jõudmist abivajajateni nädalateks kui mitte kuudeks.  

See oleks väga ebaõiglane, kui me ei lubaks tooteid seetõttu turule, et Euroopa laborites on järjekorrad. Me ei saa oodata, sest maske on vaja. Protsessi kiirendamiseks oli sellise erilahenduse kiirkorras loomine ainuke võimalus," ütles Kajak.  

EKUK-i õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa sõnul on huvi testide vastu väga suur nii riigi kui eraettevõtjate poolt. "Esimesed testimised on näidanud, et kaks maski võivad küll täpselt ühte moodi välja näha, kuid olla väga erineva efektiivsusega," nentis Teinemaa.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes