Statistika pärineb Business Software Alliance’i (BSA) ülemaailmse piraattarkvara uuringust. Uuringust selgub ka, et kõige suurem on piraatlus 25-34 aastaste meeste hulgas, kes elavad arengumaades.
„Kuigi piraatluse tase Eestis on madalaim alates 2003. aastast, kui hakkasime uuringuid tegema, oleme ikkagi samal tasemel arenevate riikidega. Meil on kaks korda rohkem litsentseerimata tarkvara kui põhjanaabritel Rootsis ja Soomes. Kuigi piraatluse tase on viimaste aastate jooksul stabiilselt vähenenud, oleme samal tasemel näiteks Brasiilia, Kolumbia ja Saudi Araabiaga,“ rääkis uuringu tulemustest BSA esindaja Kaido Uduste. „Eestlased on alati tahtnud saada Põhjamaaks, aga intellektuaalomandi kaitsmisel oleme neist maha jäänud. Põhjamaade edulood on suuresti seotud just madala piraatluse tasemega ning loomingu ja innovatsiooni tugeva kaitsmisega. Me peame jätkama pingutusi tarkvarapiraatluse vähendamiseks riigis,“ lisas Uduste.
„Suur osa kahjudest tuleneb litsentseerimata tarkvara kasutamisest äriühingutes – Kesk- ja Ida-Euroopas tunnistab näiteks 56 protsenti juhtimisotsuste tegijatest, et on kasutanud piraattarkvara. Kuigi Eestis on piraatluse tase võrreldes 2010. aastaga pisut langenud, on seeläbi tekitatud kahju samas suurenenud. Esineb eksiarvamus, et piraatluse läbi kannatavad vaid tarkvaratootjad, tegelikult mõjutab see kogu kohalikku majandust ja inimesi,“ selgitas Uduste.
Ülemaailmselt oli 2011. aastal piraattarkvara osakaal 42 protsenti – arengumaades keskmiselt 68 protsenti võrrelduna 24 protsendiga arenenud riikides. Infotehnoloogiasektor kaotas ülemaailmselt piraatluse tõttu 2011. aastal ligi 45,6 miljardit eurot.
BSA pakub tarkvarapiraatlusega võitlemiseks välja kolm peamist tegevussuunda:
- teavitustöö intellektuaalomandialase teadlikkuse tõstmiseks,
- vastavate seaduste parendamine ja kaasajastamine,
- tõhus järelvalve seaduste täitmise osas.
„Kui 48% inimestest tunnistaksid, et käivad poes vargil, hakkaks politsei olukorda uurima – tarkvarapiraatlusega see paraku nii pole. Lisaks on intellektuaalomandi kaitset puudutavad seadused tänaseks ajast maha jäänud, uues seadusandluses tuleks näiteks võtta rohkem arvesse ka internetipiraatlust. Oluline on järgida ka WIPO intellektuaalomandit puudutavaid lepinguid ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni TRIPS-lepingut,“ lisas Uduste.
BSA viis piraatlusuuringut läbi üheksandat aastat järjest, analüüsides selle käigus 116 riigi arvutiturgu, lisaks küsitleti 15 tuhandet arvutikasutajat 33 riigis.
BSA
