Perearstiasutuste hulgas oli positiivse tulemiga asutusi 91% ja haiglatest ja kiirabiasutustest 60%, selgub tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud andmetest. Võrreldes 2012. aastaga kujunes majandusaasta edukaks enamikus tervishoiuteenuse osutajate gruppides, välja arvatud kiirabi ja diagnostikaasutused.
Kõigi tervishoiuteenuse osutajate tuludest moodustasid 67% Haigekassa poolt rahastatavad teenused. Asutuse liigiti oli Haigekassa tulude osatähtsus kõige suurem perearstiasutustes, neile järgnesid haiglad ja õendusabiasutused.
Kõige suurem osa haigekassa poolt tervishoiuteenuste osutamiseks eraldatud summadest läks haiglatele. Haiglate osatähtsus Haigekassa eraldistes oli 67%, neile järgnesid perearstiasutused 9%-ga.
Riigi panus tervishoiuteenuse finantseerimisse oli kõige suurem kiirabiasutuste puhul, moodustades 96% nende tuludest. Kiirabiasutustele järgnesid haiglad, kelle tuludest 8% laekus riigieelarvest ja eriarstiabiasutused 3%-ga. Haiglate osatähtsus riigieelarvest tervishoiuteenuste osutamiseks eraldatud summades oli jätkuvalt suurim – 65%. Haiglatele järgnes kiirabi 18%-ga.
Tervishoiuteenuse osutajate kuludest moodustasid suurima osa ehk umbes 51% tööjõukulud. Tööjõukulude osatähtsus kõigist tervishoiuteenuse osutajate tegevuskuludest on püsinud viimastel aastatel stabiilsena. Tööjõukulude osatähtsus tegevustuludest oli suurem kiirabi- ja õendusabiasutustes ja väikseim diagnostika- ja taastusraviasutustes.
Materiaalse põhivara soetus vähenes mullu 109 miljoni euroni, kuid samas on suurenenud kinnisvarainvesteeringud haiglate ja perearstiasutuste lõikes. Investeeringud immateriaalsesse põhivarasse on märgatavalt kasvanud 21,8 miljoni euroni, aasta varem oli see 3,4 miljonit. Suurim immateriaalse põhivara kasv on toimunud firmaväärtuse arvelt.
