„Tallinnas asuvate haiglate ühendamine on vajalik samm, kuid seda ei saa ega tohi teda kiirustades,” ütles sotsiaalminister Karmen Joller. „Riigi vaates on kõigepealt vaja paika saada, millised hakkavad olema uue haigla funktsioonid, kuidas jagunevad kohustused ja vastutus. Kuna tegemist on ligikaudu poolega Eestis pakutavast eriarstiabist, tuleb tulevast Tallinna ühendhaiglat vaadelda kogu Eesti haiglavõrgu kontekstis,” ütles Joller.
Ühendhaiglat ei saa luua uisapäisa
„Kindlasti kaasame aruteludesse teiste hulgas Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi. Mingil juhul ei soovi me, et Eesti tervishoiumaastikul on kaks suurt, konkureerivat nn silotorni – oluline on saavutada sujuv koostöö,” sõnas Joller.
Alles seejärel saab edasi minna haiglate juriidilise ühendamisega. „Kui otsustad asutada kaupluse, tuleb samuti enne läbi mõelda, mida üldse uues poes müüma hakatakse – autosid, ehitusmaterjale või puuvilju,” lisas Joller.
„Kõigepealt mõeldakse läbi äriplaan ja alles seejärel asutatakse ettevõte ning sõlmitakse lepingud koostööpartneritega,” märkis Joller.
Tema sõnul põhinevad ühendhaigla loomiseks juba tehtud analüüsid ja haiglahoone projekt paljuski vananenud andmetel ega arvesta muutunud olukorra ja pikaajalise tulevikuvaatega.
Tallinna linnale kuuluvates Ida-Tallinna Keskhaiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Tallinna Lastehaiglas ja riigi omanduses olevas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas osutatakse kokku ligikaudu 46 protsenti kogu Eesti eriarstiabist, neis asub üle poole haiglavõrgu voodifondist ja töötab ligi kolmandik Eesti tervishoiutöötajatest.
