„Tallinna esitatud plaani ei saa veel pidada terviklikuks strateegiaks ühishaigla loomiseks – koos ühiste kvaliteedistandardite, teenuste osutamise süsteemi ja juhtimisega. See on pigem esimene organisatsiooniline samm, mis on siiski oluline ja vajalik. Edaspidi võib see saada aluseks linnahaiglate ühendamiseks Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga,“ selgitas Joller.
Tallinna rahalised ootused on riigile üle jõu käivad
Ministri sõnul on linn seadnud tingimuseks riigi kohustuse osaleda uue haiglahoone ehitamise rahastamises.
„Praeguses eelarvesituatsioonis on lubadus sadade miljonite või isegi miljardi euro kohta lihtsalt ebarealistlik. Tervishoiuprobleeme ei saa lahendada ainult kellu ja betooniga. Tuleb alustada süsteemi enda ümberkujundamisest,“ rõhutas Joller.
Ta tuletas meelde, et varem esitletud Tallinna haigla arhitektuuriline projekt tekitas palju kriitikat. Ministri hinnangul ei arvesta see piisavalt tervishoiu pikaajalisi vajadusi ega anna selgust, milliseid meditsiiniteenuseid ja millises mahus seal osutama hakatakse.
Hoone on vajalik, aga mitte iga hinna eest
„Jah, paljud Tallinna haiglahooned on moraalselt ja füüsiliselt vananenud. Nii tervishoiutöötajad kui ka patsiendid vajavad tänapäevaseid tingimusi. Samas tuleb enne ehitamist aru saada, kui palju ruume tegelikult vaja on, milleks neid kasutatakse ning milliseid demograafilisi ja haigestumismustrite muutusi tuleb arvesse võtta. Ehitus ilma selge strateegiata ei ole lahendus,“ ütles Joller.
Ministri sõnul arutab valitsus ühishaigla küsimust käesoleval või järgmisel nädalal. Joller rõhutas, et nii linn kui riik tunnistavad: Tallinna tervishoiusüsteem vajab põhjalikke reforme.
„Tallinna haiglad osutavad ligikaudu 46 protsenti kogu riigi statsionaarsest eriarstiabist, seal paikneb üle poole voodikohtadest ning töötab ligi kolmandik kogu Eesti tervishoiutöötajatest. See on rahvusliku tervishoiusüsteemi tuumik,“ märkis minister.
Esimese sammuna pakutakse välja ühise aktsiaseltsi loomine, kus 60 protsenti aktsiatest kuuluks riigile ja 40 protsenti linnale. See võimaldaks ühtse juhtimissüsteemi kujundamist, ühishangete korraldamist, tugiteenuste ühendamist ning tugeva ja integreeritud struktuuri järkjärgulist ülesehitamist.
Arutelu peab olema avatud
„Tõhusa juhtimissüsteemi loomine ühishaiglas on keerukas ja ajamahukas protsess, mida tuleb hoolikalt planeerida. Oluline on kaasata kõiki: juhte, meditsiinitöötajaid, ametiühinguid. Sellest haiglast saab suurim tööandja riigis,“ ütles Joller.
Minister juhtis tähelepanu ka sellele, et avalikku arutelu on seni olnud liiga vähe. „Arstid on õigustatult öelnud, et avalikku arutelu on olnud liiga vähe. Ma olen sellega nõus ja me parandame selle vea kindlasti,“ sõnas Joller lõpetuseks.
