Statistikaameti andmetel oli tööjõus osalemise määr tänavu kolmandas kvartalis 71,5 protsenti, tööhõive määr 67,4 protsenti ning töötuse määr 5,7 protsenti; kolmandas kvartalis oli töötuid 39 900, mida on võrreldes eelmise perioodiga 7400 inimese võrra vähem.
"Kuigi töötute arvu vähenemine koos tööealise elanikkonna aktiivsuse suurenemisega on majanduskasvu ajal loomulik, siis sellele vaatamata ikkagi tervitatav," ütles Vitsur BNS-ile.
"Hea on ka see, et oleme selle kriisi ajal käitunud nagu teisedki Euroopa riigid ja meil pole seekord läinud üldsegi kehvemalt kui Euroopa Liidul keskmiselt. Meil on tööpuudus isegi mõne protsendikümnendiku Euroopa keskmisest madalam," lisas ta.
Samas on Vitsuri sõnul mitmetähenduslik, et Eestil on ligi 40 000 töötut ja tööjõus osalemise määr võiks olla mitme protsendipunkti võrra kõrgem. "Esiteks räägib see küll produktiivsuse kasvust ettevõtluses ja selle poolest võime me enam-vähem rahul olla," märkis analüütik.
"Kui aga võtta arvesse mistahes valdkonna ettevõtjate kurtmist, et mitte mingisugust tööjõudu pole võimalik saada ja et on vaja tuua tööjõudu kolmandatest riikidest, tähendab selline töötute armee ja Põhjamaa jaoks suhteliselt madal tööjõus osalemise määr ilmselt veel kas vähenenud huvi töötamise vastu, pakutava palga madalat taset või mingi osa tööjõu nihkumist niinimatud halli tsooni," lisas ta.
Kui me tahame oma praeguse loomuliku iibe juures oma elujärge hoida, peame suutma täna kastutamata tööjõulisest elanikkonnast tubli osa majanduslikult aktiivsemaks muuta,
võttis ta kokku.
