Ühest küljest on Venemaa pakkunud COVID-19 kriisi leevendamiseks välja võrdlemisi mõõduka (ligi 3 protsenti SKP-st) abipaketi, kuid tuleks arvestada, et lisaks sellele on osa varem kokkulepitud kulutusi eelarves ümber tõstetud ja prioriteete ümber mängitud. Kuigi madal naftahind vähendab sellest maavarast saadavaid maksutulusid ning see halvendab Venemaa fiskaalolukorda, on valitsus lubanud, et sellele vaatamata suurendatakse kulutusi viiruse mõjude ohjeldamiseks. Sellele aitavad kaasa Venemaa suured kulla ja välisvaluutareservid. Lisaks 2009. aasta majanduskriisile, on Venemaal kogemus veel 2015. aasta majanduslangusest.

Euroopa Liidu ja OECD riikides kolmandat korda läbi viidud teadusuuring näitas, et tööhõive paindlikkuse indeksi järgi on Eesti Balti riikidest kõige kehvemas seisus, kuid majandusekspertide hinnangul annavad koroonakriisi käigus rakendatavad lahendused võimaluse tööhõive paindlikkuse ja töötajate kaitse parendamiseks.

Sotsiaalminister Tanel Kiik allkirjastas määruse muudatuse, mis võimaldab hakata pakkuma vanemas keskeas inimestele tööturuteenuseid uudsel tulemuspõhisel viisil.

Koroonaviiruse pandeemia kahjustab tööhõivet ja tootmist üle maailma, eriti raske löögi alla satuvad aga turism ja autotööstus, leiab Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO).

2020. aasta kevadel lahvatanud kriis mõjutab paljude inimeste tööhõivet: nii mõnigi peab kriisi lõppedes uusi väljakutseid otsima ning uutel tööandjatel tuleb tähelepanu pöörata inimkapitalile. Ühiskonna jaoks tööeas inimene on väärtuslik kapital, kellesse tuleb investeerida, parandamaks üldist tootlikkust ja soodustades seeläbi majanduskasvu. Indiviidi tasandilt tähendab inimkapital võimet lüüa läbi tööturul.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes