Enim heidetakse tööandjatele ette, et palk ei ole konkurentsivõimeline ja ei korraldata üritusi, kuhu oleks kaasatud töötajate pereliikmed.
Pere- ja tööelu ühildamise soodustamiseks on sotsiaalministeerium regulaarselt eest vedanud peresõbraliku tööandja märgise programmi. Sel suvel viidi ministeeriumi tellimusel Eesti elanikkonna seas läbi küsitlus, millega uuriti 500 töötaja hinnanguid ja ootusi peresõbralikkusele. Selgus, et töötajad seostasid tööandja peresõbralikkusega enim töötajate tervise väärtustamist 70 protsendiga, toetavat ja sõbralikku tööõhkkonda 67 protsendiga ja konkurentsivõimelist palka 65 protsendiga.
„Kui palk on üldiselt küsimus, mille osas võime sageli saada tulemuseks „võiks kõrgem olla“, siis tähelepanu tervisele ja toetav õhkkond on tegurid, mis just viimastel aastatel on väärtuste pingereas etteotsa tõusnud. Seda on ilmselt mõjutanud ka ühiskonda tabanud erinevad kriisid,“ kommenteeris uuringu tulemusi sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna peaspetsialist Alice Juurik.
Peresõbralikkuses olulisena tõid uuringus vastajad välja ka paindlikud töövormid, korralikud töövahendid ja -keskkonna ning tööandja vastutulelikkuse eraelu vajaduste korral. „Peresõbralikkuse tähendus on aja jooksul märkimisväärselt muutunud. Kui veel mõned aastad tagasi mõisteti peresõbralikkuse all eelkõige üritusi ja sporditoetusi, siis täna mõistavad tööandjad, et tõeliselt pere- ja töötajasõbralik olemiseks peab tegema palju enamat. Peresõbralikkus algab tööandja suhtumisest töötajatesse – kuidas toetatakse töötajat erinevates olukordades, mida ta oma elus läbib,“ ütles Juurik.
Kõige vähem seostasid vastajad peresõbralikkusega seda, et organisatsioonis väärtustatakse ka riskide võtmist ja ideede väljapakkumist, et seatakse selged eesmärgid ja jälgitakse nende täitmist ning et värbamine oleks läbimõeldud.
Peresõbralikkus on Targa Töö Ühingu konsultandi ja peresõbraliku tööandja märgise programmi sisupartneri Ave Laasi sõnul samal ajal ka töötajasõbralikkus laiemalt: töö- ja pereelu pingevabama ühildamise eeldus on see, et töötaja tunneb end tööl hästi. Laas märgib, et töötaja heaolu mõjutavad väga paljud tegurid. „Mõistvad juhid, töötajatele iseseisvuse võimaldamine töö korraldamisel, koostöö soodustamine ja teatud ametikohtadel ka riskide võtmise ning katsetamise julgustamine – kõik see näitab pere- ja töötajasõbralikkust. Peresõbraliku tööandja eelduseks on ka läbimõeldud protsessid ja toetav organisatsioonikultuur - selleni välja, et läbi on vaadatud, kuidas uute töötajate värbamist ja sisseelamist tõhusalt korraldada, töötajate arengut pikaajaliselt toetada ning organisatsioonis erinevaid konflikte lahendada,“ selgitas Laas.
Peresõbralikkuse osas suurimate vajakajäämistena oma tööandja puhul tõid töötajad välja, et ei maksta konkurentsivõimelist palka, nii märkis 31 protsenti töötajatest-27 protsenti tõid välja, et ei korraldata üritusi, kuhu kaasatakse töötajate pereliikmeid, ning 23 protsenti, et ei uurita regulaarselt töötajate rahulolu. Avatud küsimusele, mida tööandja võiks peresõbralikkuse edendamiseks rohkem teha, vastati ülekaalukalt enim, et soovitakse rohkem ühisüritusi ja üritusi, kuhu kaasatakse ka töötajate pereliikmed.
Hea uudisena pidas lausa 57 protsenti uuringus osalejatest oma tööandjat pigem peresõbralikuks ning 23 protsenti täielikult peresõbralikuks. „See, et suur osa inimesi peab oma tööandjat peresõbralikuks, näitab, et teema on muutunud väga oluliseks ja tööandjad on sellele tähelepanu pööranud. Rõõm on näha, et paljud tööandjad mõistavad, kui suurt väärtust loovad ettevõttele rahulolevad ja õnnelikud töötajad ning on astunud samme organisatsioonikultuuri arendamiseks. Ka peresõbraliku märgise arenguprogrammiga liitumiseks on oluline tööandja huvi ja tähelepanu teemale – selle pinnalt saame organisatsiooni arendamisega edasi liikuda,“ lisas Laas.
Üle mitme aasta avatakse sel aastal tööandjatele taas liitumisvõimalus peresõbraliku tööandja põhjaliku arenguprogrammiga, mis on osalejatele tasuta. Programmi valitakse osalema 20 tööandjat ja kandideerimine avaneb järgmisel nädalal.
Veebiuuringu Eesti tööalaselt hõivatud täiskasvanud elanike seas viis uuringufirma Norstat sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi 2023. aasta juulikuus. Küsitlusele vastas kokku 500 eesti- ja venekeelset töötajat üle Eesti.
Peresõbraliku tööandja märgise programmi rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.
