Lisaks lähtub dokumendist, et EL-i tervishoiusektoris suureneb nõudlus tööjõu järele. Tööhõive sektoris on ajavahemikul 2008–2012 kasvanud peaaegu kaks protsenti igal aastal. See tuleneb elanikkonna vananemisest, tehnoloogia ja ravi arengust ning sellest, et inimesed ootavad kvaliteetsemaid teenuseid, mistõttu pannakse rohkem rõhku ennetavale tervishoiule. 2012. aastal värvati tervishoiusektoris peaaegu miljon inimest.
Tervishoiuasutuste hooldustöötajate kutseala kasvas ajavahemikus 2011. aasta neljandast kvartalist 2012. aasta neljanda kvartalini kõige enam. 25 kõige kiiremini kasvava kutseala hulgas on ka kolm muud tervishoiuga seotud ametit: õed ja ämmaemandad, meditsiini- ja farmaatsiatoodete tehnikud ning muud tervisega seotud spetsialistid, näiteks hambaarstid, farmatseudid, füsioterapeudid. Keskpikas perspektiivis on tööalased väljavaated kõige paremad õdedel ja ämmaemandatel.
Värbamiste arvu suurenemine tervishoiusektoris on vastuolus üldise suundumusega, mis Euroopa vabade töökohtade seires kajastub. 2011. ja 2012. neljandate kvartalite võrdluses on EL-i töölevõttude arv umbes neli protsenti kahanenud.
Tervishoiusektoris töötab ligikaudu iga kümnes EL-i töötaja. Euroopa vabade töökohtade seire kohaselt annavad Saksamaa ja Ühendkuningriik tööd umbes 60 protsendile tervishoiutöötajatest EL-is. Euroopa 2012. aasta vabade töökohtade ja värbamise aruandes sedastatakse, et töökohad tervishoius on Euroopas ühed kõige raskemini täidetavad.
