Töötukassa töötuse ennetamise ja oskuste arendamise osakonna juhataja Kerstin Hollandi sõnul on „Minu esimene töökoht Eestis“ teenuste pakett, mis aitab suurendada rahvusvahelise kaitse saajate tööhõives osalemist ning toetab nende lõimumist Eesti ühiskonda.
„Töötukassa kogemusele tuginedes on olnud keerulisem leida töökohti rahvusvahelise kaitse saajatele, sest tööandjate valmisolek kohaneda teisest kultuuriruumist tulnud inimesega on erinev. Samuti võib takistuseks saada ühise suhtluskeele leidmine. Usume, et uued tööandjatele suunatud meetmed toetavad töökohtade leidmist rahvusvahelise kaitse saajatele ning nende sisseelamist töökeskkonda. “ sõnas Holland.
„Minu esimene töökoht Eestis“ teenuse raames saab tööandja taotleda palgatoetust, kvalifikatsiooni saamise, eesti keele koolituse ja tööalase tõlketeenuse kulude hüvitamist. Alates 1. jaanuarist 2018 hakkab töötukassa maksma ka tööalase mentorluse tasu.
Samal ajal muutuvad ka noorte värbamisele suunatud teenuse „Minu esimene töökoht“ tingimused mitmekesisemaks ja paindlikumaks. „Minu esimene töökoht“ teenus toetab palgatoetuse ja koolituskulu hüvitamisega tööandjaid, kes võtavad tööle 16 – 29-aastase töötuna registreeritud noore, kellel töökogemus kas puudub või on lühiajaline.
„Teenus „Minu esimene töökoht“ on mõeldud tööandjatele, kes võtavad tööle vähese või puuduva töökogemusega noori. Alates 1. septembrist muutuvad toetuse saamise tingimused paindlikumaks – näiteks kui varem oli vanusepiiriks 17 aastat, siis nüüd saab toetust taotleda ka 16-aastase noore värbamisel juhul, kui noorel on omandatud põhiharidus. Kadunud on piirang erialase hariduse osas ning piirangud töökogemuse olemasolule on muutunud paindlikumaks. Ka tähtajalise töölepingu puhul on nõuded muudetud leebemaks – toetuse saamiseks tuleb noorega sõlmida vähemalt ühe aasta pikkune tööleping varasema kahe aasta asemel,“ lisas Holland.
