15.11.2021 Esmaspäev

Tööjõupuudus kergitab palgakasvu

Tööpuudus kahanes statistikaameti hinnangul kolmandas kvartalis märgatavalt, 5,7 protsendini. Tööotsijaid oli suvel 14 000 inimese võrra vähem kui aasta varem, aga siiski 12 000 inimese võrra enam kui kaks aastat tagasi. Nii suur töötute arvu langus tuli üllatusena. Töötukassas oli kolmandas kvartalis töötuna arvel 6000 inimest rohkem, kui näitab statistikaameti küsitlus, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Liis Elmik, vanemökonomist, Swedbank
Liis Elmik, vanemökonomist, Swedbank Foto: erakogu

Kolmandas kvartalis jätkus väga kiire majanduskasv. Nii eksport kui tarbimine kasvasid hoogsalt. Suvi oli erakordselt soe, toimus palju üritusi. Kulutati nii koroonaajal kogunenud kui pensioni teise samba sääste. See suurendas nõudlust töötajate järele. Töötajate arv tõusis Statistikaameti hinnangul kolmandas kvartalis aastaga 6000 inimese võrra ja seda just teenuste sektoris. Samas oli hõivatuid endiselt 16 000 inimese võrra vähem kui kaks aastat tagasi.

Koroonaviiruse kiirest levikust hoolimata on piiranguid Eestis vähe ja need piirangud, mis on, enamikku majandusharusid ei puuduta. Nõudlus erinevate kaupade ja teenuste järele püsib kõrge nii sise- kui välisturul. See soodustab nii hõive kasvu kui tööpuuduse edasist alanemist. Teatud negatiivne mõju majandusele ja tööturule viiruse levikul siiski on, seda just mõnes tööjõumahukas sektoris nagu turism või meelelahutus.

Nõudlus uute töötajate järele on oluliselt suurenenud nii tööstuses kui teeninduses. 40-50 protsenti ettevõtjatest näevad tööjõupuudust oma suurima arengut takistava tegurina.

Nii ulatuslik tööjõupuudus endiselt kõrge tööpuuduse määra juures näitab vabade ametikohtade ja tööotsijate sobimatust nii eriala kui elukoha mõttes. Töötuid on kõige rohkem lihtsama töö tegijate seas, samas vakantse on palju just keerulisemat ettevalmistust nõudvate ametite puhul. Seetõttu ootame tööpuuduse määra alanemist võrdlemisi aeglases tempos, kuigi majanduskasv jääb kiireks ka järgmisel aastal.

Tööjõupuudus ja alampalga tõus hoiavad palgakasvu kiirena. Swedbanki hinnangul tõuseb keskmine brutopalk sel aastal ligi 6% ja järgmisel aastal juba 6,5 protsenti. Keskmise netopalga tõus on sel aastal vaevu hinnatõusust kiirem. Järgmisel aastal kerkib keskmine netopalk siiski mõnevõrra rohkem kui hinnad.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!