15.02.2019 Reede

Tööandjad: mullu aitas tööjõupuudust leevendada võõrtööjõud

Eesti Tööandjate Keskliidu teatel võis 2018. aasta jooksul tööjõupuudust kõige rohkem leevendada lühiajalise töötamise lihtsustamine kolmandate riikide kodanikele ning IT valdkonna spetsialistide välja viimine kvoodipiirangute alt.

"Kui 2016 anti Eestis lühiajaliseks töötamiseks luba 1800-le ja 2017. aastal 7600-le kolmanda riigi kodanikule, siis 2018 anti selliseid lubasid, mille alusel võib ühe aasta Eestis töötada ja peab siis kodumaale naasma, lausa 20 000. Pole välistatud, et osa nendest töötajatest töötas mitteametlikult või renditööjõuna Eestis juba varem," teatas liit pressiteate vahendusel.

Tööandjate hinnangul oli see õige otsus ja majandusele uue stiimuli andmiseks tuleks nende hinnangul sisserände piirarvu alt vabastada ka teisi kolmandate riikide spetsialiste, kellele tööandja oleks valmis maksma vähemalt keskmist palka ja vormistama töölepingu kauemaks kui aastaks.

"Keskmise palga nõue, kohalikust töötajast pikem kohanemisperiood ja värbamisele kuluv bürokraatia on piisavad kriteeriumid, tagamaks, et siia tuleks vaid need, keda majandusareng tõesti vajab ja vaid nii kauaks, kui täiendava tööjõu jaoks vajadust on. Käputäis neist, kes Eestisse päriselt elama jääks, on ilmselt tublid ja kohanemisvõimelised maksumaksjad, kelle üle oleks meil ainult hea meel," märgivad tööandjad.

Seejuures kirjeldavad tööandjad 2018. aasta olukorda tööjõuturul kui ohutsooni ning toovad jätkuvalt tööjõupuudust suure probleemina esile. Nimelt peab tööjõupuudust peamiseks äritegevust piiravaks teguriks 42 protsenti ehitussektori, 37 protsenti teenindussektori ja 29 protsenti tööstussektori ettevõtete juhtidest.

Töötajaid kavatseb 2019. aasta esimeses kvartalis juurde värvata 16 protsenti teenindussektori, 9 protsenti jaekaubanduse, 12 protsenti ehitussektori ja 13 protsenti tööstussektori ettevõtetest. Töötajate arvu vähenemist kavandavad vaid jaekaubanduses ja ehituses tegutsevad tööandjad.

Töötleva tööstuse ettevõtjad plaanivad seejuures töötajaid pigem juurde värvata. Samal ajal tahavad töösturid investeeringuid suurendada, mille peamine eesmärk on tehnoloogiate uuendus ja automatiseerimine, et tööjõumahukust vähendada. "See on hea märk, et tööstus otsib puuduvale tööjõule asendust tehnoloogias. Nüüd võiks ka valitsus näidata head tahet ja vähendada omalt poolt ametnikkonda," märkis liidu juhataja Toomas Tamsar.

Seejuures märgivad tööandjad, et kui tööjõupuudust leevendada ei õnnestu ja nõudlus ei taandu, siis oleks tegemist juba kriisiga, mis viimati valitses tööjõuturul aastatel 2006-2007.

Selleks, et tööjõupuudust oluliselt leevendada, tuleks tööandjate arvates riigil suurendada paindliku töötamise võimalusi ning toetada elukestvas õppes osalemist ja integratsiooni, et kaasata võimalikult palju kohalikku kuid mittetöötavat elanikkonda.

"Tulevikutööjõu adekvaatseks koolitamiseks peaks riik oma haridustellimust erialaharidust pakkuvatele koolidele oluliselt paremini suunama. Praegu koolitatakse väga palju spetsialiste, kes väga tihti oma erialal tööd ei leia või ei saa selle eest konkurentsivõimeliselt tasustatud, sest neid erialasid ei ole lihtsalt enam vaja," märkisid tööandjad.

Lisaks tuleks liidu arvates leevendada piiranguid kolmandate riikide spetsialistidele, kellele tööandja on nõus maksma vähemalt keskmist palka ja kes tahaksid siin töötada enam kui ühe aasta.

Seejuures tuleks liidu hinnangul panustada rohkem teadus-arendustegevusse ja selle sidumisse erasektori vajadustega, et vähendada tööjõumahukust.

1917. aastal asutatud Eesti Tööandjate Keskliit on Eesti ettevõtteid ja majandusharuliite koondav katusorganisatsioon, mis esindab otse ja läbi haruliitude üle 1500 ettevõtte, mis on tööandjaks enam kui 145 000 töötajale. Tööandjate missiooniks on aidata kaasa Eesti majanduse kasvule ja inimeste elatustaseme tõusule.

Toetajad

Uku tarkvara IKS logo 1

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes