"Sel poolaastal on Eestis toimunud 2802 õnnetusjuhtumit tööl, millest 2422 on kvalifitseerunud tööõnnetuseks ning ülejäänud õnnetused on kas uurimisel või ei olnud tegemist tööõnnetustega. Seega, kui arvestada selle aasta juhtumitele juurde ka täpsustamisel olevate juhtumite arv, siis tööõnnetuste arv on umbes saja võrra kasvanud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga," teatas tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Kristel Plangi.
Rohkem kui 470 tööõnnetust lõppes raske ning üle 1900 kerge kehavigastusega. Surmaga lõppenud õnnetuste kohta tööl laekus 20 teadet. Neist 11 klassifitseerus tööõnnetuseks, kahe asjaolud on veel täpsustamisel ning seitse ei osutunud tööõnnetuseks. Kõigi seitsme juhtumi puhul, mis ei klassifitseerunud tööõnnetusteks, oli tegemist töötaja terviserikkega töö ajal.
Kõige rohkem juhtub tööõnnetusi metallitööstuses ja kaubanduses. Mõnevõrra on tööõnnetuste arv kasvanud transpordisektoris ning avaliku halduse tegevusalas.
Õnnetuste põhjustena on inspektsioon tuvastanud, et töövahendid ei vasta ohutusnõuetele, töötaja väljaõpe ja juhendamine on puudulik või on ta rikkunud ohutusnõudeid. Korduvalt tulevad probleemina esile puudujäägid töötervishoiu ja tööohutuse juhtimises ehk töökeskkonna sisekontrolli korralduses.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul saab tänavusi numbreid vaadates nentida, et vähenenud on tööõnnetuste varjamine, kuid samas on suurenenud raskete ja surmaga lõppenud tööõnnetuste arv, mis näitab, et töökeskkonna ohutus ei ole jätkuvalt ettevõtetes prioriteet.
Tööinspektsioon kogub andmeid tööõnnetuste kohta, mis on juhtunud töölepingu alusel töötavate inimestega. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
