11.06.2020 Neljapäev

Sotsiaalkomisjon: tööampse võiks lubada plaanitust rohkemgi

Riigikogu sotsiaalkomisjon kiitis tänasel istungil heaks tööampsude eelnõu muudatusettepaneku, mille kohaselt on töötuna arvel oleku ajal lubatud töötada esialgu plaanitud viie kalendripäeva asemel kaheksa päeva kuus.

Komisjoni esimees märkis, et töötuna arvel oleku ajal võib isik eelnõu kohaselt ajutiselt töötada kõige rohkem 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul.
Komisjoni esimees märkis, et töötuna arvel oleku ajal võib isik eelnõu kohaselt ajutiselt töötada kõige rohkem 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul. Foto: pixabay

Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga lubatakse ajutine töötamise võimalus registreeritud töötuse ajal ehk niinimetatud tööampsude tegemine.

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder märkis pressiteates, et muudatus on ette nähtud jõustuma juba septembrist. 

Mölder lisas, et eelkõige pakuvad tööampsud võimalusi just erinevate tööjagamisteenuste puhul rakendust leida ning sellist ettepanekut on toetanud nii Eesti Ametiühingute Keskliit kui ka Eesti Jagamismajanduse Liit. 

Komisjoni esimees märkis, et töötuna arvel oleku ajal võib isik eelnõu kohaselt ajutiselt töötada kõige rohkem 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul ning töö eest makstav tasu igakordse ajutise töötamise eest konkreetsel kalendrikuul ei tohi ületada 40 protsenti käesoleva aasta töötutasu alammäärast.

Tänavuse aasta alampalga määr on 584 eurot ja ja 40 protsenti sellest on 233 eurot. "Selle muudatusega anname tööandjatele selge signaali, et tööampse tasub soodustada ja soodustada tasub alampalgast kõrgema töötasu maksmist," ütles Mölder.

Samas ei saa me lubada, et tööamps oleks atraktiivsem kui niinimetatud päris töö tegemine ja seepärast ei ole mõistlik kaheksast päevast pikemat perioodi lubada,

märkis Mölder.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt nentis, et eelnõuga liigutakse õiges suunas ja tööampsude lubamine ja esialgu kavandatust suuremaski mahus on töö kaotanute toetussüsteemi parandamisel kahtlemata tänuväärne samm.

"Kahetsusväärselt on tänane valitsus loobunud aga enam kui kümme aastat sotsiaalministeeriumi poolt planeeritud ja ka selle aasta alguses eelnõu väljatöötamiskavatsuses toodud ettepanekust, et ka vabatahtlikult või poolte kokkuleppel töölt lahkujad saaksid õiguse töötuskindlustushüvitisele," ütles Kütt.

Lisaks tööampsude lubamisele täpsustatakse eelnõuga töötuskindlustushüvitise arvutamist olukorras, kus kindlustatu töötas enne töötuks jäämist Eestis ning enne seda väljaspool Eestit. Eelnõuga muudetakse töötushüvitise suurust nii töötuskindlustushüvitise kui ka töötutoetuse kontekstis ja muudetakse ka töötute hooajalise töötamise soodustamiseks töötuskindlustushüvitise saamise tingimusi.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes