„Seni on teises sambas eluaegset pensioni pakkuvad lepingud olnud garanteeritud intressimääraga ja väiksemateks summadeks mõeldud fondipension on olnud avatud investeerimisriskile. Eelnõus oleme lisanud mõlemasse segmenti uusi väljamaksete lahendusi, mis tähendab, et sõltumata kogutud summa suurusest on edaspidi kõigil inimestel võimalus valida garanteeritud suuruses sissetuleku ja investeerimistulemustest sõltuva sissetuleku vahel,“ ütles rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross pressiteate vahendusel.
Eelnõus on teise samba väljamaksetes klassikalise eluaegse pensionilepingu kõrvale lisandunud investeerimisriskiga pensionileping ja fondipensioni kõrvale garanteeritud intressimääraga tähtajaline pensionileping. Seoses uute lepingute lisandumisega muudetakse ka seni kehtinud põhimõtet, et pensionile minnes saab sõlmida vaid ühe pensionilepingu. Edaspidi saavad osakuomanikud soovi korral sõlmida mitu pensionilepingut. Näiteks ühe investeerimisriskiga ja teise garanteeritud intressimääraga.
Teise samba puhul on oluline, et väljamaksete tingimuste ja pensioni suuruse kujunemise info oleks pensionisaajatele, pensionikogujatele ja teistelegi tervikuna kättesaadav. Selleks kohustatakse elukindlustusseltse pensionilepingute intressimäära ja tasude kõrval andma teavet ka selle kohta, milliseid oodatava eluea eeldusi lepingu sõlmimisel kasutatakse. Ühtlasi peavad elukindlustusseltsid sama infot avaldama ka oma veebilehel.
Kolmanda sambaga seonduvalt antakse osapooltele lepingu sõlmimisel õigus kokku leppida, et väljamakseid ei hakata tegema enne, kui kindlustusvõtja on jõudnud pensioniikka, mis on sellel puhul 55 eluaastat. Tegemist on muudatusega, mis võiks motiveerida tööandjaid oma töötajate pensioni kogumisse rohkem panustama, teatas rahandusministeerium.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusaktidesse üle ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/50/EL, kus käsitletakse miinimumnõudeid liikmesriikide vahelise töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamise teel.
Eelnõu peaks jõustuma 1. jaanuaril 2018.
