Rahandusministri Mart Võrklaeva sõnul on palgakasvu peatumine tingitud 2024. aasta avaliku sektori palgafondi külmutamisest.
„Riigi rahanduse keerulist olukorda silmas pidades on arusaadavalt igasugused sammud, mis aitavad meil kulusid vähendada, vajalikud. Nii, nagu vähendasime ministrite ja teiste kõrgemate riigiteenijate palgakasvu, on loomulik ka ülejäänute panus,“ rääkis ta. „Kui valitsuse 2022. aastal tehtud otsused tõid palgakasvuks 13 protsenti, siis palgaraha külmutamise tulemusel oleme hetkel nelja protsendi peal. Palga seisak või selle vähendamine ei ole kindlasti eesmärk omaette, vaid sihiks on panna asutusi vaatama, kuidas oma tegevusi mõistlikumalt optimeerida.“
Minister on varasemalt märkinud, et avaliku teenistuse palk ei saa olla konkureerival tööturul liider, kuna see tekitaks palgasurvet ja kahjustaks Eesti majanduse arengut, ent samas ei tohi tase tööturust ka maha jääda, kuna tagada tuleb riigitöö kvaliteet ning professionaalsus. „Hea ei ole olukord, kus erasektor ostab meilt eksperte üle,“ märkis Võrklaev.
Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna nõuniku Mariel Kivi sõnul on üldine palgatase pigem ühtlane.
Kui vaatame tänaseid numbreid, siis 35% ametnike brutopalk jääb alla 2000 euro, 65 protsenti alla 2500 euro. Kõrget, üle 4000-eurost palka saab vaid kuus protsenti ametnikest,
tõi ta välja.
Palgatasemelt jäävad avaliku teenistuse tippjuhid erasektorile alla. Tänavu on kõrgemate riigiteenistujate indekseeritud palgakasv 5,3 protsenti, erasektori tippjuhtidel kuni 11,7 protsenti. Palgauuringu kohaselt on erasektori keskmisest kõrgemad vaid presidendi, riigikohtu esimehe ja riigikogu esimehe palgatasemed.
Rahandusministeeriumi avaldatud palgaandmed hõlmavad avaliku teenistuse ehk riigi ja kohalike omavalitsuste ametnike 2023. aasta põhi- ja kogupalku ning 2024. aasta põhipalku 1. aprilli seisuga.
2023. aastal oli ametnike keskmine põhipalk 2407 eurot ja kogupalk 2496 eurot, mis teeb palgakasvuks riigiametnikel üheksa protsenti ja omavalitsuste ametnikel ligi 13 protsenti. Palgakasvu vedasid eriteenistujad ehk politsei-, pääste-, välis- ja vanglaametnikud, samuti tegevväelased ja teised, kelle keskmine palk kasvas 14 protsenti.
Jooksva kalendriaasta 1. aprilli seisuga on ametnike põhipalk 2434 eurot, mis teeb aastaseks kasvuks neli protsenti.
Kokku töötas eelmisel aastal riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes 19 430 ametnikku, sellest 16 462 riigiasutustes ja 2968 omavalitsustes.
Rahandusministeerium avalikustab avaliku teenistuse ametnike palgad seaduse alusel iga aasta 1. mail, et tagada riigiasutuste palgasüsteemi läbipaistvus, õiglane tasustamine ja palkade võrreldavus.
Asutuste töölepinguliste töötajate palk seaduse järgi avaldamisele ei kuulu.
