Samas ei pruugi tööjõudefitsiit tuua kaasa madalapalgaliste töötajate kiiremat töötasu kasvu. Tööandjad otsivad tööjõukulude kasvule alternatiivseid võimalusi, näiteks lihtsamate tööde asendamine tehnoloogiaga, töö ümberkorraldamine või muu selline, teatas Palgainfo Agentuur.
Konkurentsis tippspetsialistide pärast saavad järjest olulisemaks tööandja hea maine, tööalane väljakutse ning värbamisoskused. Müügi- ja teenindustöötajate ning lihttööliste värbamisel on töötasu kõrval olulised konkurentsieelised töö asukoht, tööajakorraldus, sealhulgas paindlikud graafikud ning võimekus kaasata üliõpilasi, pensionäre, väikelaste vanemaid ja teisi gruppe.
Kaks kolmandikku organisatsioone korrigeerib töötajate põhipalkasid aasta jooksul, keskmine toimunud ja kavandatav muutus jääb 5-10 protsendi piiresse, mis aga ei pruugi puudutada kõiki töötajaid. Töötajatest 44 protsendil on netotöötasu aasta jooksul muutunud, keskmine muutus jäi 40-150 euro piiresse. Töötasu muutust lähemal kuuel kuul prognoosis viiendik töötajatest, keskmine ennustatav muutus jäi 60- 200 euro piiresse.
Pikemas perspektiivis on agentuuri teatel suurim väljakutse tööturul, kuidas lähendada tööandjate ootusi ning töötajate poolt pakutavaid teadmisi- ja oskusi. Kaks kolmandikku tööandjatest tunnetab tööjõupuudust ja leiab, et vajalikke töötajaid on järjest keerulisem leida. Samas kurdab 68 protsenti töötajatest, et sobivaid tööpakkumisi on vähe.
Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid ja töötajaid kaks korda aastas – aprillis ja oktoobris. Tänavu mais korraldatud uuringus osales 320 tööandjat ja 13 396 töötajat.
