Eile toimunud ametiühingute, loomeliitude ja Sotsiaalministeeriumi esindajate vahelisel kohtumisel oli peamiseks jutuaineks kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu säte, mis käsitleb poliitiliste streikide ebaseaduslikkust, öeldi BNS-ile Sotsiaalministeeriumist.
Sotsiaalministeeriumi esindajad rõhutasid, et eelnõu on hetkel kooskõlastusringil ja kõigil soovijatel on võimalik selle kohta arvamust avaldada. Laekunud tagasisidet arvestades on Sotsiaalministeerium valmis eelnõu sõnastuse üle vaatama ja vajadusel muutma, rääkis ministeeriumi pressiesindaja Maarja Värav.
Ametiühingute Keskliidu juhi Peep Petersoni sõnul möödus kohtumine edukalt. "Toimus arvamuste vahetamine meie ja loomeliitude vahel, kohal olid ka ministeeriumi esindajad, kellega rääkisime poliitilise streigi sätte vajalikkusest. Oluline on see, et seaduseelnõu uues sõnastuses seda sätet sellisel kujul sisse ei jääks," rääkis Peterson BNS-ile.
Detsembri algul kooskõlastusele saadetud seaduseelnõu on põhjustanud tugevat kriitikat ametiühingute poolt, kes on esile toonud eelnõu punkti, millega keelustatakse niinimetatud poliitilised streigid, millega avaldatakse survet täidesaatva, seadusandliku või kohtuvõimu tegevusele. Ametiühingud on oma analüüsi tulemusel hinnanud, et see vähendab näiteks tervishoiu- või haridustöötajate võimalusi palgaläbirääkimistel.
Sotsiaalministeerium on omalt poolt kinnitanud, et selle eelnõu punktiga täpsustatakse poliitiliste streikide seaduslikkust, ent töötüli raames tööandjaga säilib streigiõigus ka arstidele ja õpetajatele. Samuti on ministeerium rõhutanud, et rahulolematuse korral täidesaatva võimu ja seadusandliku võimu tegevuse üle on oma arvamuse väljendamiseks võimalik osaleda näiteks meeleavaldusel või piketil. Siiski on ministeeriumi esindajad möönnud, et praegust sõnastust on võimalik parandada, et sellest eemaldada mitmetimõistetavus.
