TRK 1140x140 ee gif
23.09.2019 Esmaspäev

Millised on tulusad tulevikuametid?

Millised on tulusad tulevikuametid?
Millised on tulusad tulevikuametid? Pixels
Futuroloogiaga tegelevate teadlaste hinnangul on juba 10-20 aasta pärast täielikult muutunud praegune töötamise viis ning lisandunud hulk nõutud ja tulusaid ameteid, millele täna täpset nimegi ei osata anda.

Ajal, mil kirjutusvahendit asendab arvuti või tahvel, on ilmselt võimatu uskuda, et veel 1970ndatel kooliteed alustanud pidid kasutama sulepead, tindipotti ja kuivatuspaberit. Keegi neist tänastest keskealistest ei teadnud midagi arvutitest ja internetist, ega kujutanud ette, et veel enne sajandivahetust on need kaks muutunud nende elus kõige hädapärasemateks vahenditeks ― nii tööl kui eraelus. See aga näitab, kui tormiliselt kulgeb areng ja kuivõrd paindlik tuleb olla, et voolus püsida, kuid mis veelgi parem ― pigem ise parvevoo juhtgruppi pürgida! Elukestva õppe ja uudishimuta pole see võimalik. Niisamuti ei saa püsida töiselt laineharjal, aktsepteerimata innovatiivsust ja uusi suundi, mis meie elu kujundavad. Isegi, kui oleks mõnus ja mugav hoida kramplikult kinni harjunust, pole see mingil hetkel enam võimalik! Teatud erialad ja töökohad kaovad ning asenduvad sootuks teistsugustega, mis hetkel võivad tunduda veidi ulmelistena. 

Tavapärased ametid kaovad

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan, professor Raul Eamets rõhutab, et uusi oskusi ja teadmisi on vaja kõigis valdkondades ning elualadel. Vajatakse interdistsiplinaarsete ja universaalsete oskustega inimesi, kes suudavad tulemuslikult teha virtuaalset koostööd. Hoida inimesi pühendunud ja motiveerituna ning tekitada neis meeskonnatunnet. Tema arvates kaovad ära mitmesugused ametid nagu tellerid, raamatupidajad, taksojuhid, liinitöölised, müüjad, koristajad, dispetšerid jms, keda hiljemalt paarikümne aasta pärast asendavad erinevad masinad ja robotid. Alles jäävad ametid, mis nõuavad empaatiavõimet ― õpetajad, näitlejad, psühholoogid, politseinikud jne.

Seevastu muutuvad aina nõutumaks ja olulisemaks spetsialistid nagu näiteks nanomeedikud, kes loovad kehasiseseid mikroseadmeid, mille abil jälgitakse inimese tervist ja annustatakse ravimeid. Meditsiini hüppeline areng pakub tööd mälu parandamise kirurgile, kes aitab säilitada ja parandada eakate mälu. Omakorda kehaosade ja organite disainer loob inimesele vajalikke „varuosasid“, kui enda omad enam ei toimi.

Ent muutused toimuvad ka põllumajanduses, kus põllumaa kokkuhoiu huvides hakkavad vertikaalsed põllumehed vajalikku kasvatama vertikaalsel, mitte enam horisontaalsel pinnasel jne. 

Võimalusi pakutakse juba täna

Juba praegu saab Tallinna Tehnikaülikoolis ehk TalTechis õppida erialasid, mis tunduvad hetkel väga uudsena, ent muutuvad tööturul aina nõutumaks. „Meie ülikoolis pakutud haridus on piisavalt laiapõhjaline, lubades kandideerida ka nendele töökohtadele, mis on olemas 15-20 aasta pärast,“ teavitab TalTechi pressiesindaja Krõõt Nõges.

Näiteks koolitatakse TalTechis tervisekodeerijaid, kel peavad olema laialdased teadmised inseneeriast, füüsikast ja bioloogiast. Tervisekodeerija monitoorib juba täna inimese kehasse siirdatud organite tööd, ent tulevikus saab tänu programmeeritavatele tehisorganitele nende tööd ka tõhustada. Samuti võimaldab töö tervisekodeerijana tulevikus ennetada terviseprobleeme.

Uues meditsiiniajastus loovad elundidisainerid inimese tüvirakkudest ja innovaatilistest materjalidest uusi organeid. Ent selleks, et organid ja jäsemed toimiksid, peab elundidisainer omama põhjalikke teadmisi geneetikast, biotehnoloogiast ja meditsiinifüüsikast.

Kui praegu on veel kapten laeva kaptenisillal, siis uue aja kaptenid juhivad isenavigeerivaid ja omavahel suhtlevaid autonoomseid laevastikke pealaeva pardalt või kontrollkeskusest maismaal. Meresõiduoskustega tulevikukaptenid teevad kaalukaid otsuseid keerulistel mereliiklus- ja päästeoperatsioonidel, analüüsides laevadelt kogutud andmeid. Ent autonoomse robotlaevastiku kapteniks on võimalik saada juba täna!

Niisamuti prügiinseneriks, kes suudab leiutada prügile ja jäätmetele, mis on viimase poole sajandi jooksul kujunenud globaalprobleemiks, uue funktsiooni. Kombineerides oma teadmisi keemiast, materjalitehnoloogiast ja keskkonnast oskab ta leida praegusele taaskasutusele ja taastootmisele alternatiive, mis säilitavad elukeskkonda.

Ulme tähendab olevikku

„Lenda kuu peale!“ See irooniline fraas pole seda enam kaugeltki, olles muutumas tõelisuseks, sest kosmoseäri kasvab ja laieneb iga päevaga ning kosmosesse ei lennata sugugi enam unenäos. Sestap on võimalus õppida nüüdsama ka kosmoseäri piloodiks. Selle kõrval on droonipiloodi amet, mille vahendusel ei tehta üksnes videosid ega toimetata kohale pakke, muutunud juba tavapäraseks.

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri teabebüroo vanemkorrakaitseametnik Kalmer Janno sõnab, et kuigi politseis otseselt droonioperaatori ametikohta pole, siis töötajatele on droonide kasutamist õpetatud. „Droon on meie töös abivahend ja hea tööriist, mida saame kasutada erinevate juhtumite lahendamisel,“ märgib Janno. „Näiteks liiklusõnnetuste puhul. Kui varem pidid avariipolitseinikud sündmuskoha kirjeldust sõnadesse panema, siis nüüd fikseeritakse sündmuskoht tehnika abil. Samuti on droonid abiks kadunud inimese otsingutel.“

Ent droonide kaasabil kustutakse juba tulekahjusid ja veetakse peatselt prügi. Seetõttu vajatakse heade tehnoloogiaoskustega droonipiloote tööturul aina rohkem. Niisamuti nagu tehisreaalsuse arhitekte, kes suudavad konstrueerida näiteks keerulisi liiklusskeeme, sõjavägede suurõppusi ja politseioperatsioone. Kuna reaalmaailmaga samaaegselt elatakse paljuski virtuaalses maailmas, kuhu inimese tegevusest jälg ehk kogum andmeid maha jääb, siis aktuaalsemaks on kujunenud privaatsusinseneri vajadus. On ju üksjagu neidki, kes virtuaalsusest kogutud andmeid kuritegelikult ära kasutavad ja inimeste turvalisust haavavad. Privaatsusinsenerid aga peaksid vastutama küberruumi turvalisuse eest ja tagama inimeste privaatsuse.

„Tallinna Tehnikaülikool jälgib väga tööturul toimuvat,“ rõhutab pressiesindaja Krõõt Nõges. „Üheks tähtsaimaks indikaatoriks Tallinna Tehnikaülikooli õppekavade juures on lõpetajate töötasu suurus. Eesmärgiks on seatud, et magistritaseme lõpetajate töötasu on Eesti keskmise töötasuga võrreldes vähemalt 1,65kordne.“ Kui palgatrend on tõusvas joones, siis näitab see antud eriala lõpetajate järele suurenenud nõudlust. Seega ― hea teenistus ja põnevad väljakutsed tööturul ootavad eelkõige neid, kes suudavad omandada kombineeritud teadmisi ja oskusi mitmetest valdkondadest ega pelga innovatiivsust.

Oskuste vananemine ja riskiriigid

„Euroopa tööjõu ja oskuste“ uuringu kohaselt, mis avaldati juunis 2018, vananevad tehnoloogilised oskused kiiresti, mõjutades Euroopas 10% töötajatest. Suurim oskuste vananemise risk on Eesti (23%), Sloveenia (21%) ja Tšehhi (19%) töötajatel. Oskuste profiili muutumist tunnetavad enim IKT, tervishoiu, juhtimise ja insenerivaldkonnaga seotud inimesed.

Digitaalseid oskusi jääb puudu 40% Eesti töötajatest, Euroopas keskmiselt igal viiendal töötajal. See võib avalduda nii algtasemel digipädevuste puudujäägis kui keeruliste IKT-ametitega seotud spetsiifiliste oskuste täiendamise vajaduses. Oskuste parema vastavuseni aitab jõuda tõhus karjäärinõustamine, tuleviku tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosidest lähtumine, töö- ja äriseadusandluse paindlikumaks muutmine, väikefirmade juhtimiskvaliteedi parandamine, töötajatele paremate sotsiaalsete tugisüsteemide loomine ning läbimõeldum talendipoliitika.

Allikas: Tööelu

Toetajad

Suno 365 logo 10  

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes