11.06.2024 Teisipäev

Mida näitavad töötuse andmed? 2

Töötukassas registreeritud töötu on inimene, kes on vähemalt 16-aastane, kuid ei ole veel pensioniealine, kes ei tööta, on töötukassas arvele võetud ja otsib tööd.

Alates 2018. aastast on registreeritud töötute osakaal tööjõu-uuringu töötute hulgas aasta-aastalt kasvanud.
Alates 2018. aastast on registreeritud töötute osakaal tööjõu-uuringu töötute hulgas aasta-aastalt kasvanud. Foto: Töötukassa

Kui tööjõu-uuringus on töötud defineeritud läbi aja ühtmoodi, siis registreeritud töötute arvu on (lisaks majandusolukorrale) mõjutanud muudatused õigusaktides ja tööturumeetmete korralduses, mis võivad otseselt piirata või laiendada töötuna arvele võtmise tingimusi või kaudsemalt mõjutada inimeste motivatsiooni end töötuna arvele võtta.

Kuigi uuringu töötute arv ja registreeritud töötute arv on erinevad näitajad, on nad omavahel tugevalt seotud ning tavaliselt liiguvad muutused käsikäes.

Vaadates uuringu ja registreeritud töötute arvu muutusi läbi aja, on näha, et aastatel 2008–2016 moodustas registreeritud töötute arv ligikaudu 60–70% tööjõu-uuringu töötute arvust. Alates 2017. aastast hakkas registreeritud töötute osakaal uuringu töötute arvust suurenema ja 2019. aastal ületas registreeritud töötute arv esimest korda uuringu oma. Registreeritud töötute arv on püsinud uuringu töötute arvust suurem tänaseni.

Miks tööjõu-uuringu töötute ja registreeritud töötute trendid viimastel aastatel erinevad?

Peamine põhjus, miks registreeritud töötute arvu osakaal tööjõu-uuringu töötute arvust on suurenenud, on 2016. aastal käivitunud töövõimereform.

Reformiga hakati tervisest tuleneva takistustega inimestele pakkuma läbi töötukassa laiendatud tööturuteenuste paketti ja töötukassa hakkas hindama töövõimet ning maksma osalise või puuduva töövõimega inimestele töövõimetoetust.

Töövõimetoetuse saamiseks peavad osalise töövõimega inimesed näiteks töötama, õppima või otsima tööd ehk olema registreeritud töötuna ja täitma registreeritud töötutele kehtestatud aktiivsusnõudeid. Need muudatused on oluliselt suurendanud osalise töövõimega inimeste töötuna registreerimise aktiivsust ning seeläbi registreeritud töötute koguarvu. Kui enne töövõimereformi oli tervisest tuleneva takistusega inimeste osakaal registreeritud töötute seas võrdlemisi väike (2014. aastal nt 8,5%), siis aasta-aastalt see osakaal suurenes ning 2018. aastal moodustasid tervisest tuleneva takistusega inimesed juba 1/3 registreeritud töötutest. Reformi järel suurenes registreeritud töötute arv just tervisest tuleneva takistusega inimeste tõttu, sest teiste registreeritud töötute arv samal perioodil vähenes ning oli valdavalt kooskõlas tööjõu-uuringu töötute arvu muutusega.

Mida näitavad tööjõu-uuringu ja töötukassa registriandmete ühendatud andmed?

Uurimaks seda, mil määral langevad registreeritud töötute andmed kokku tööjõu-uuringu töötuse andmetega, on statistikaamet alates 2018. aastast töötukassa tellimusel ühendanud igal aastal kahe eri allika andmed (töötuna registreerimist on vaadatud uuringunädala viimasel päeva seisuga). Ühendatud andmed võimaldavad analüüsida, kui suur osa tööjõu-uuringu töötutest (vanusevahemikus 16 kuni pensioniiga) on töötuna registreeritud ning milline on registreeritud töötute hõivestaatus tööjõu-uuringu järgi (töötud, mitteaktiivsed, hõivatud).

Ühendandmed näitavad, et aastatel 2014–2017 oli tööjõu-uuringu töötutest töötuna registreeritud ligikaudu 40%. Alates 2018. aastast on registreeritud töötute osakaal tööjõu-uuringu töötute hulgas aasta-aastalt kasvanud ning 2021. aastal ulatus see 69%-ni. Andmed näitavad, et nende uuringu töötute seas, kes ei võta end töötuna arvele, on läbi aastate olnud rohkem mehi, nad on pigem nooremad (16–24 või 25–49-aastased), nende töövõime ei ole vähenenud ning nad on olnud töötud lühikest aega (alla kuue kuu). Tõenäoliselt on need inimesed, kes liiguvad töölt tööle ja saavad tööotsingutega iseseisvalt hakkama.

Kui vaadata, milline on registreeritud töötute hõivestaatus tööjõu-uuringu järgi, siis on näha, et kõige enam on registreeritud töötute hulgas töötuid, kuid alates 2017. aastast on märkimisväärselt suurenenud mitteaktiivsete osakaal. Mitteaktiivsete osatähtsus registreeritud töötutest on suurenenud eelkõige vanemas vanusegrupis ja vähenenud töövõimega registreeritud töötute hulgas, mistõttu võib arvata, et mitteaktiivsete osakaalu tõus on tingitud töövõimereformist. Hõivatute osakaal registreeritud töötutest on viimastel aastatel püsinud 5–8% ümber.

Tööjõu-uuringu järgi mitteaktiivsete registreeritud töötute mitteaktiivsuse põhjused näitavad samuti, et registreeritud töötute seas on alates 2017. aastast suurenenud nende osakaal, kelle mitteaktiivsuse põhjuseks on haigus või puue.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuna tööjõu-uuringu ja registreeritud töötute definitsioonid on erinevad, ei saa neid näitajaid üks-ühele võrrelda – kõik tööjõu-uuringu töötud ei ole töötuna registreeritud ning kõik registreeritud töötud ei ole tööjõu-uuringu mõistes töötud.

Näiteks 2023. aastal oli tööjõu-uuringu andmetel töötuid 45 900, kellest umbes kolmandik (16 200) ei olnud töötukassas töötuna arvel. Registreeritud töötuid oli 2023. aastal 51 300, kellest suurem osa (29 700) olid ka tööjõu-uuringu järgi töötud, samas kui ülejäänud olid tööjõu-uuringu järgi hõivatud või mitteaktiivsed.

banner right tookuulutus

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255