Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Kirjalikku taasesitamist võimaldavaks vormiks võib olla näiteks faksi, e-kirja teel edastamine jm. Lisaks töölepingu ülesütlemise vormile ei või töölepingu ülesütlemine olla tingimuslik, kuna tingimuslik ülesütlemine on töötaja jaoks ebamäärane ja sellest tulenevalt kahjulik. Kui ülesütlemisavaldus on tehtud vorminõuet rikkudes või on tingimuslik, loetakse ülesütlemine tühiseks.
Töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus peab sisaldama põhjendust. Tööandja peab ülesütlemist alati põhjendama, kuid töötaja peab põhjendama üksnes erakorralist ülesütlemist.
Erinevalt vorminõude rikkumisest, ei too põhjenduse ärajätmine kaasa ülesütlemisavalduse tühisust, kuid teine pool võib nõuda ülesütlemise põhjenduse puudumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Näiteks kui töötaja hiljem avastab, et ta oleks ülesütlemise põhjendamise korral saanud lepingut edukalt vaidlustada ning oleks sellest tulenevalt tööle ennistatud või saanud hüvitist, on nimetatud poolel võimalik nõuda ülesütlemise põhjendamise puudumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist.
Kuidas õigesti kirjutada avalduse töösuhte lõpetamiseks ning kas saaks töölepingu üles öelda kirjalikus vormis, nt. e-maili teel?
Töölepingu seaduse § 95 lg 1 kohaselt saab töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ( nt e-kiri, faks jms). Vorminõuet rikkudes või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Töölepingu ülesütlemisavaldusele ei ole seadusest tulenevaid üheseid vorminõudeid.
Avaldusest peab kindlasti nähtuma ülesütlemise alus, erakorralisel ülesütlemisel ka põhjus ning lõpetamise kuupäev. Ainult töölepingu lõpetamisele kokkuleppel ei ole seadusandja seadnud vorminõudeid, st. seadus ei eelda kirjalikku tahteavaldust.
Töölepingu seaduse § 91 lg 3 tulenevalt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda oma isikust tuleneval põhjusel, eelkõige tervislikel ja perekondlikel põhjustel. TLS § 98 lg 2 kohaselt ei pea töötaja erakorralisel ülesütlemisel ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõpuni. Kui tööandja leiab, et teise tööandja juurde päevapealt tööleminek ei ole mõjuv põhjus, mis võiks kaasa tuua erakorralise ülesütlemise või ilma etteteatamata lahkumise, on tööandjal õigus pöörduda töövaidlusorganisse (töövaidluskomisjoni või kohtusse) hüvitise nõudega etteteatamistähtaja täitmata jätmise eest. Kui tööandja ütleb ise üles töölepingu, siis peab tema ette teatama (või ka TLS § 97 lg 3) etteteatamiseta), ja tal ei ole õigust töötajalt mingit hüvitist nõuda.
Kui soovid täpsemalt teada, kuidas mida silmas pidada töölepingu erakorralise ülesütlemise korral, vaata videokoolitust ''Töölepingu lõpetamise erinevad variandid''Töölepingu lõpetamise erinevad variandid''.
