Naine pöördus pärast vallandamist võrdõigusvoliniku poole, kes aitas esitada avalduse töövaidluskomisjoni ning esindas kannatanut töövaidluses, teatas BNS-ile võrdõigusvoliniku nõunik. Komisjon leidis, et naist on tema raseduse ja lapsevanemaks olemise tõttu diskrimineeritud ning talle mõisteti välja hüvitisena tema kuue kuu keskmine töötasu ja 2000 eurot õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju eest.

Töötaja oli OÜ-s ASK Teenus katseajaga õmblejana tööl. Tema tööle asumisel ei olnud tööandja teadlik sellest, et naisel on laps. Kui töötaja andis tööandjale teada, et ta ootab last, soovis tööandja päevapealt töösuhte lõpetada. Lisaks sai tööandja samal ajal teada, et töötajal on varasemalt üks laps. Tööandja põhjendas töölepingu ülesütlemise teates töösuhte lõpetamist sellega, et töötaja oli varjanud tööle asumisel olulist informatsiooni. Oluliseks informatsiooniks pidas tööandja seda, et töötaja kasvatas väikest last. Tööandja ei esitanud töövaidluse käigus tõendeid, mis kinnitanuks seda, et töötaja oskused ja võimeid ei vastanud tööl nõutule. Samuti jättis tööandja tulemata töövaidluskomisjoni istungile, leides, et hoopis temale on tekitatud kahju.

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul tuleb võidelda tööandjate omavoli vastu lapseootel ja lapsevanematest töötajate suhtes. "Tööandja ei tohi näidata üles huvi töötaja era- või pereelu vastu. Lapseootel ning lapsevanematest töötajad on seaduse erilise kaitse all ning selle kaitse reaalseks muutmine tuleb seada eesmärgiks. Käesolevas kaasuses oli tööandja eriti küüniline, lõpetades töölepingu väidetavalt seetõttu, et ta ei teadnud, et töötaja on lapsevanem," lausus Sepper.

Tööandjad, kes asetavad raseda või lapsehoolduspuhkuselt naasva töötaja ebasoodsasse olukorda, peavad arvestama, et neid võib oodata ees diskrimineerimisvaidlus. Samuti peab tööandja töötaja õiguste rikkumise korral hüvitama kõik diskrimineerimisega tekitatud varalised ja mittevaralised kahjud.

Tööandja kohustus on oma töökorraldus nii seada, et töötaja saaks jääda seadusega ette nähtud rasedus- ja sünnituspuhkusele ning lapsehoolduspuhkusele ja talle leitakse asendaja.

"Naisel peab olema kindlus, et pärast puhkuse lõppemist saab ta tulla tagasi samale ametikohale ning tema töötingimused on sama head kui enne lapsehoolduspuhkust. Kui teistel kolleegidel on vahepeal töötingimused paranenud, siis peab ka lapsega kodus olnud töötajale need tema naasmisel tagama," ütles võrdõigusvolinik.