Praktika on üks Euroopa Liidu (EL) noortegarantii põhielemente. Hiljutine eurobaromeetri uuring näitas, et üks kolmest praktikakohast ei vasta töötingimuste või õppesisu poolest nõuetele ning paljudel juhtudel kasutavad tööandjad praktikante ära lihtsama töö tegemiseks.
Euroopa Komisjoni tööhõivevolinik László Andor märkis, et praktikavõimalused peaksid märkimisväärselt suurendama noorte konkurentsivõimet tööturul ning tagama nende sujuva ülemineku koolist tööle. Tema sõnul ei saa leppida sellega, et mõnel juhul kasutatakse praktikante praegu tasuta või odava tööjõuna. "Liikmesriigid peavad tagama, et praktikantidele antaks väärtuslikku koolitust ning kogemusi, mis võimaldaksid neil tööd leida. Kavandatavad suunised võimaldavad praktikantidel omandada kvaliteetset töökogemust heades töötingimustes,” ütles Andor.
Suunistes nõutakse, et praktika põhineks kirjalikul praktikalepingul. Praktikaleping hõlmaks õppesisu, milleks on hariduslikud eesmärgid, samuti töötingimusi, milleks on kestus, tööaeg, selge avaldus selle kohta, kas praktikantidele makstakse töötasu või tasustatakse nende tööd muul viisil ja kas neil on õigus sotsiaalkindlustusele. Praktikakoha pakkujatel tuleks juba praktikakuulutuses öelda, kas praktikakoht on tasustatud.
Praktika ühiste kvaliteedistandardite kehtestamine aitab toetada liikmesriikide noortegarantii-kavade rakendamist. Samuti aitab see kaasa uute rahvusvaheliste praktikavõimaluste loomisele, laiendades portaali Eures nii, et see annaks teavet ka praktikavõimaluste kohta.
Kavandatav raamistik ei hõlma praktikat, mis on ülikooli õppekava osa või mis on teatava elukutse omandamiseks kohustuslik.
Viimasel kahel aastakümnel on praktikast saanud noorte jaoks oluline värav tööturule. Ehkki praktika muutub tööturul aina tavalisemaks, on tekkinud ka üha enam probleeme seoses praktika õppesisu ja praktikantide töötingimustega.
Hiljutine eurobaromeetri uuring praktika kvaliteedi kohta näitab, et praktika on väga levinud: ligi pooled vastanutest on olnud praktikal ning paljud neist ka mitu korda. Uuringust nähtub veel, et 35 protsenti praktikakoha pakkujatest ei sõlmi kirjalikku praktikalepingut ning 23 protsendile praktikantidest on praktika lõpus pakutud töökoha asemel hoopis praktika pikendamise võimalust. Samuti näitab uuring, et ainult üheksa protsenti praktikakohtadest asuvad välismaal.
