"Meie oleme praegusel hetkel kasutanud seda olukorda, et valitsus ei ole täiesti parempoolne, vaid on natuke progressiivsem," ütles Peterson BNS-ile . "Oleme seetõttu seda väga rasket eelnõud üritanud õigeks väänata ja jätkame neid pingutusi."
"Aga kui selles ei tule mingisuguseid muudatusi - kui ei õnnestu ära teha asju, mis on hädavajalikud -, siis me jääme raudteelastega nõusse ja leiame, et kogu see eelnõu tuleb tagasi saata," viitas Peterson pöördumisele, mille Eesti Raudteelaste Ametiühing saatis teisipäeval valitsusele ja riigikogu liikmetele, et peatada käimasoleva kollektiivsete töösuhete ja töövõimereformi seaduse eelnõude menetlus.
Petersoni sõnul on kindlasti ka selliseid ametiühinguid, mis leiavad, et praegu kehtivat seadust ei ole vaja puudutada ning kogu eelnõu on tarbetu. "Küsimus on selles, kas usaldada valitsust ja riigikogu seda tööd tegema või võtta eelnõu tagasi, nagu raudteelased käsivad."
Ametiühingute keskliidu jaoks sisaldab seaduse eelnõu kolme kriitilist põhiküsimust. "On kaks punast teemat ja kolmas on selline tumekollane. Kollane teema on see, et me tahaksime saada natukene kaasaegsemaid tööõigusi seoses sektorite palgalepingutega. Praegu on väga kitsad raamid pandud lepingutele, mis minu hinnangul ei ole moodne ega aita kaasa majanduse arengule." Nii-öelda punased teemad on ametnike läbirääkimisõigused ja streigiõiguse piiramine – viimane kujutab endast Petersoni hinnangul tõsist ohtu demokraatiale.
