19.12.2023 Teisipäev

Riik toetab Ida-Viru korterite renoveerimist 25 miljoni euroga

Järgmisel aastal avab riik Ida-Virumaal 25 miljoni euro suuruses mahus kaks taotlusvooru korterelamute rekonstrueerimiseks.

Võrreldes varasemate sarnaste toetustega on riik otsustanud ajutiselt suurendada seniseid toetusmäärasid.
Võrreldes varasemate sarnaste toetustega on riik otsustanud ajutiselt suurendada seniseid toetusmäärasid. Foto: freepik

Eesmärk on muu hulgas ergutada majanduslikult keerulises olukorras ehitustegevust ning panna alus sellele, et Ida-Virumaal saaks renoveerimisturg järgnevatel aastatel arenema hakata. Toetuse määrad on ajutiselt kõrgemad, sest piirkonnas on seni olnud pea olematu huvi hoonete uuendamise vastu. 

Võrreldes teiste maakondadega on Ida-Virumaa korteriühistute osalemisaktiivsus energiatõhususe meetmetes olnud erakordselt madal. Olukorra parandamiseks avaneb uuel aastal kaks taotlusvooru kogumahus ligi 25 miljonit eurot. Esimene, ligi 10 miljoni euro suurune Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud taotlusvoor avaneb juba uue aasta algul ning toetust saab kasutada nii osaliseks kui tervikrekonstrueerimiseks. Teine, ligi 15 miljoni euro suurune taotlusvoor avaneb õiglase ülemineku fondi eelarvest eeldatavasti uue aasta keskpaigas ja on suunatud tervikrekonstrueerimiseks. Mõlemas voorus saab toetust taotleda EAS-i ja KredExi ühendasutuse kaudu. Vooru avamisest teatatakse kuu aega ette. 

„Hoonete renoveerimisel käib kasu igaühe rahakotile ja kliimale käsikäes. Korralikult renoveeritud maja energiakulu väheneb oluliselt ning oma tarbimist ja kulutusi saab targalt juhtida. Korras kodus on parem elada, selle väärtus kasvab. Renoveerimine on lähikümnendite üks suuremaid riiklike investeeringuid, andes kasu koduomanikule, tööd ehituses ning innovatsioonivõimaluse meie ettevõtlusele. Kutsun üles seda võimalust kasutama,“ ütles kliimaminister Kristen Michal. 

Võrreldes varasemate sarnaste toetustega on riik otsustanud ajutiselt suurendada seniseid toetusmäärasid. Kui varem oli korterelamu osalise rekonstrueerimise hüvitatav määr 30 protsenti, siis nüüd tõuseb see 40 protsendini. Tervikrekonstrueerimise puhul tõuseb toetuse määr 50-lt 70 protsendile.   

„Niivõrd kõrged toetusmäärad tulenevad valitsuse otsusest, et erakorraliselt aidata kaasa Ida-Viru piirkonna majade uuenduslainele, sest aastaks 2050 tuleb Eestis renoveerida kokku 14 000 korterelamut.  Edaspidi – pärast Ida-Viru linnades toetuse abil heade näidishoonete valmimist ja teiste eelduste loomist –, ei saa nii soodsaid toetuse tingimusi enam garanteerida,“ selgitas Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo. „Erinevate asulate kogemuse näitel aitab hea kohalik eeskuju julgustada tulevasi majaomanikke renoveerima.“ 

Osalise rekonstrueerimise korral peab hoone muutuma vähemalt ühe klassi võrra energiasäästlikumaks. Terviklahenduse puhul tuleb saavutada C või kõrgema klassi energiatõhusus. Toetust antakse muu hulgas maja kandekonstruktsiooni ja välisfassaadi renoveerimiseks, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks ning sademevee kogumissüsteemi paigaldamiseks, rõdude remondiks, elektriautode laadimistaristu rajamiseks, hoone elektrisüsteemi rekonstrueerimiseks ja nii edasi.

„Osaliste tööde toetamisega suuname korteriühistuid mitte ainult aknaid-uksi vahetama, vaid rekonstrueerima ka tehnosüsteeme. Ootame, et ellu viidaks energiasäästule ja parema sisekliima tagamisele suunatud projekte. Energiatõhususe tõstmine kasvõi ühe klassi võrra annab märgatavat energiasäästu ja vähendab seeläbi korteriomanike kommunaalarveid,“ lisas Jaanisoo. „Lisaks soovime julgustada tervikrekonstrueerimist, sest kogemus näitab, et see tasub end ära nii rahaliselt kui korralduslikult, tagades rahuliku elu kvaliteetses hoones aastakümneteks. Samuti loob see eeldused, et Ida-Viru elukeskkonda tekiks ka terviklahendused, mitte üksikud soojustatud seinad.“ 

Ida-Virumaa korterelamute seisukorra parandamine on olnud viimastel aastatel eraldi tähelepanu all. KredEx on teadlikkuse suurendamiseks kohtunud elanikega ja nõustanud neid kohapeal, teinud koolitusi ja kaasanud rekonstrueerimisalast nõu andva tehnilise eksperdi. Samuti pakutakse võimalust kasutada KredExi otselaenu kortermajade renoveerimiseks – seda juhul kui pank laenu ei anna või teeb seda ebamõistlikel tingimustel.

 Jaanisoo sõnul on korteriühistute rekonstrueerimishuvi üle Eesti arenenud heale tasemele, välja arvatud Ida-Virumaal, hoolimata erinevatest varasematest stiimulitest. Lisaks rahalisele toetusele vajavad piirkonna hooneomanikud paremat ligipääsu laenurahale ja kindlasti korralduslikku tuge. „Nüüd oleme jõudnud selleni, et pakkuda terviklahendust laenu, toetuse ja põhjaliku nõustamise näol.“ 

Taaste- ja vastupidavusrahastu 10 miljoni euro fondist saavad toetust taotleda korteriühistud ja kohaliku omavalitsuse üksused, kui korterelamu on tervikuna nende omandis. Toetusel puudub miinimummäär. Tervikliku rekonstrueerimise korral on toetuse maksimummäär 1,5 miljonit eurot, osalisele rekonstrueerimisele maksimummäära ei kehtestata. 15 miljoni euro suuruse taotlusvooru tingimused on veel selgumisel. Projektide elluviimisperiood lõpeb kooskõlas Eesti taaste- ja vastupidavuskavaga ehk hiljemalt 1. märtsil 2026. aastal.  

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference