"Selline toetusmeede võimaldaks hinnanguliselt igal aastal toetada 300-500 korteriühistut varjumistingimuste parandamiseks, ehk siis kümne aastaga looksime ligi poolele miljonile elanikule elementaarsetele nõuetele vastavad varjumispaigad,“ ütles siseminister Lauri Läänemets.
Üle poole Eesti elanikkonnast elab korterelamutes, millede kriisi-, aga eriti varjumiskindlus vajab parandamist. Seetõttu on päästeamet tänavu võtnud üheks oluliseks suunaks tegeleda kortermajade elanikega.
Varjumiskohtadena eristatakse avalikke, see tähendab kõigile inimestele mõeldud, koduseid ehk konkreetse hoone elanikele ja nende lähedastele mõeldud varjumiskohti, ning varjumisruume – näiteks vannituba. Kui avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohuhetkel viibivad linnatänaval, siis ohuhetkel töökohal või kodus viibivad inimesed peaksid paigale jääma ning leidma varjumiseks akendeta ruumi või keldri.
„Paljude kortermajade keldrites saaks varjuda, kuid ruumid vajaksid korrastamist või ka ehitustöid, et neid varjumiseks sobilikuks kohandada,“ selgitas päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. Ta lisas, et päästeamet TalTechilt analüüsi Eestis enamlevinud hoonete ja rajatiste vastupidavuse kohta, et saada parem teadmine sellest, kas ja milliseid töid teatud tüüpi ehitised varjumiskindluse parandamiseks vajaksid.
Veebruari lõpuks valmiva analüüsi alusel töötab päästeamet märtsi lõpuks välja konkreetsed soovitused, kuidas parandada hoonete varjumiskindlust ning aprillis avab päästeamet taotlusvooru, millest saavad korteriühistud taotleda raha erinevateks varjumiskindluse parandamise töödeks.
Näiteks saab raha taotleda keldrite korrastamiseks, autonoomse elektriühenduse loomiseks, avatäidete kindlustamise materjali soetamiseks, keldri sissepääsu korrastamiseks, tugevamate elektrilise lukuga uste paigaldamiseks. Vajadusel ka keldri lagede toestamiseks materjali soetus ning juhendmaterjal kuidas ja kus lagesid toestada. Taotlusvooru täpsemad tingimused ja rahastatavad meetmed selguvad kevadel.
Lisaks sõjalisele ohule võib varjumine vajalikuks osutuda erakorraliste ilmastikuolude või ulatusliku õhusaaste korral. Ohuteavitus edastatakse sõnumina EE-ALARM ja Eesti Rahvusringhäälingu ning muude meediakanalite kaudu ning suuremates linnades paigaldatavate sireenidega.
