Juuli alguses lõppes metsa uuendamise toetuse esimene taotlusvoor, millega küsiti vahendeid maapinna ettevalmistamiseks, istikute soetamiseks ja istutamiseks ning metsauuenduse hooldamiseks, teatas SA Erametsakeskus.
Kõige rohkem ehk 1,1 miljonit eurot küsiti toetust metsataimede soetamiseks ja istutamiseks. Kõige rohkem istutatakse kuuski, järgnevad mänd ja kask.
Kui eelmisel aastal küsiti metsa uuendamise toetuse esimeses voorus uuenduse hooldamiseks toetust 870 hektarile metsamaale, siis tänavu 1153 hektarile, mida on veerandi võrra rohkem kui 2019. aastal.
Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Auna sõnul on kiiduväärt, et inimesed hoolivad rajatud uue metsa hooldamisest üha rohkem. "Kui varasemalt on järelhooldamine olnud probleemne teema, siis rõõm on näha, et aasta aastalt pööratakse sellele üha enam tähelepanu, mis väljendub ka toetuse statistikas," ütles Aun.
Sama tendentsi märkis ka Eesti suurima metsaühistu, MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse esimees Kadri-Aija Viik. "Oleme omanikele alati südamele pannud, et metsa uuendamine ei lõpe istutamisega – esimesel kolmel istutusjärgsel aastal on hoolduse tegemine ülioluline, et rajatud metsapõlv jõudsalt kasvama saaks minna," selgitas Viik.
Tänavusest saab metsa uuendamise toetust esmakordselt taotleda vaid läbi metsaühistu. Viigi sõnul näitas see muutus, et ühistu ühistaotluse maht on mõnevõrra suurenenud, erametsaomanikud on muudatusest teadlikud ja pöördusid aktiivselt ühistute poole.
Toetusmeetmel on kaks taotlusvooru – esimene toetusvoor eelarvega 830 000 eurot lõppes 1. juulil, teise toetusvooru taotluste esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 2. detsembril. Teise vooru eelarve on 640 000 eurot.
