860x100 kriisi paasterongad
04.05.2015 Esmaspäev

Valimisea langetamine võib viiendat korda muuta põhiseadust

Uue nädala kolmapäeval tuleb riigikogus lõpphääletusele Eesti põhiseaduse muutmise seadus, mis annab 16- ja 17-aastastele noortele õiguse hääletada kohalike omavalitsuste valimistel.
Uue nädala kolmapäeval tuleb riigikogus lõpphääletusele Eesti põhiseaduse muutmise seadus, mis annab 16- ja 17-aastastele noortele õiguse hääletada kohalike omavalitsuste valimistel. Foto: PM

Uue nädala kolmapäeval tuleb riigikogus lõpphääletusele Eesti põhiseaduse muutmise seadus, mis annab 16- ja 17-aastastele noortele õiguse hääletada kohalike omavalitsuste valimistel; parlamendi hääleenamuse korral on tegemist viienda põhiseadusemuudatusega viimase 22 aasta jooksul.

Valimisiga langetav seadus sai tänavu veebruaris 62 poolthäälega riigikogu eelmise koosseisu toetuse ning selle vastuvõtmiseks ja põhiseaduse muutmiseks on vajalik praeguse koosseisu heakskiit. Selleks peab ta koguma vähemalt 61 saadiku toetuse. "Sotsiaaldemokraadid peavad põhiseaduse muutmise algatajatena ülioluliseks, et parlament astuks viimase, otsustava sammu ja annaks noortele võimaluse rääkida kaasa kohaliku elu asjades. Selleks on küps Eesti ühiskond, selleks on küpsed noored ise," ütles SDE fraktsiooni esimees Andres Anvelt pressiteate vahendusel.

Anvelti sõnul on valimisea langetamine põhjalikult läbi kaalutud otsus, mis suurendab ühiskonna sidusust ja kaasab noori inimesi senisest enam avalike asjade arutelude juurde. "16- ja 17-aastased noored on poliitika vallas piisavalt teadlikud, et teha valimistel oma valik iseseisvalt. Peamiselt langetatakse just linnade ja valdade tasandil noori puudutavaid otsuseid, näiteks neid, mis on seotud koolivõrgu arengu ja vaba aja veetmise võimalustega. Seega on noortele suurema sõnaõiguse andmine igati mõistlik," põhjendas Anvelt ja tõi näiteks Šotimaa iseseisvusreferendumi, kus oli valimisõigus alates 16. eluaastast.

"Kui šoti noori peeti piisavalt küpseks, et otsustada riigi tuleviku üle, siis arvan mina, et meie noori tuleks pidada ka piisavalt küpseks, et ühiskonna asjades rohkem kaasa rääkida," selgitas Anvelt.

Kui põhiseaduse muutmise seadus kogub 6. mail riigikogus vajaliku kolmeviiendikulise häälteenamuse, saavad noored esimest korda valimiskastide juurde minna 2017. aasta sügisel toimuvatel kohalikel valimistel.

Pea 23 aastat tagasi rahvahääletusel vastu võetud põhiseadust on senini muudetud neljal  korral.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Vebinar ee 300x500 maire otsus 3 gif

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes