21.07.2022 Neljapäev

Ülevaade 1. augustil jõustuvatest seadusemuudatustest

Kaubanduskoda koostas ülevaate ettevõtete jaoks kõige olulisematest seadusemuudatustest, mis jõustuvad 1. augustil. Kokku jõustub augusti esimesel päeval ligi 20 õigusakti. Ettevõtete jaoks on kõige olulisema kaaluga töölepingu seaduse muudatused. 
Ülevaade 1. augustil jõustuvatest seadusemuudatustest
Ülevaade 1. augustil jõustuvatest seadusemuudatustest Foto: RUP

Olulised muudatused töölepingu seaduses 

1. augustil jõustuvad töölepingu seaduse muudatused, mille kohaselt peavad tööandjad andma kirjalikus dokumendis töötajatele senisest rohkem teavet töötingimuste kohta. Näiteks peab tööandja esitama töötajale teabe selle kohta, mis asutustele tööjõumakse tasutakse ning milline kaitse töötajale nende tasumisega kaasneb. Tööandja peab hakkama töötajale esitama teavet ka ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korra kohta. Lisaks peab tööandja edaspidi välja tooma, et töölepingu ülesütlemisavaldus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirjaga) ja seda tuleb põhjendada, v.a juhul, kui töötaja ütleb töölepingu üles korraliselt. Töötajale tuleb anda rohkem infot ka puhkuste ja koolituste kohta. Lisaks tuleb edaspidi töötajat teavitada ka katseaja kestusest ja seda isegi juhul, kui katseaja kestus on neli kuud.  

Tööandjad ei pea enne 1. augustit sõlmitud töölepinguid koheselt muutma. Kui tööleping on sõlmitud enne 1. augustit, siis on tööandjal kohustus esitada töötajale täiendav teave töötingimuste kohta üksnes juhul, kui töötaja seda nõuab. Töölepingud, mis sõlmitakse alates 1. augustist, peavad olema kooskõlas eelnevalt kirjeldatud muudatustega. 

Ettevõtete jaoks on positiivseks töölepingu seaduse muudatuseks see, et edaspidi pikeneb töötaja katseaeg töölt eemal viibitud aja võrra. Näiteks  kui katseajal oleva töötaja tööülesannete täitmine on takistatud puhkuse või haiguse tõttu, siis pikeneb katseaeg puhkuse- või haiguspäevade võrra. 

Alates 1. augustist võib töötaja taotleda osalise tööaja asemel täistööaega või tähtajalise töölepingu vormistamist tähtajatuks. Samas ei ole tööandjal kohustust töötajale sobivaid töötingimusi võimaldada, kuid tööandja peab töötaja taotlusele vastama 14 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest. 

Vaata lähemalt: Põhjalik ülevaade 01.08 jõustuvatest töölepingu seaduse muudatustest, Töölepingu seadus, töölepingu näidised 

Töötajale lisandub uus kohustus tööohutuse tagamiseks 

Töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse lisandub töötajale kohustus tagada, et kui ta töötab mitme tööandja juures või osutab lisaks teenuseid võlaõigusliku lepingu alusel, siis ei tohi mitmel töökohal töötamine ohustada tema või teiste inimeste elu ja tervist. Kui töötaja rikub seda kohustust ja tööandja leiab, et töötaja tervis ei võimalda ohutu töö tegemist, siis võib tööandja esitada töötajale hoiatuse või teatud eelduste täitmisel töölepingu üles öelda. 

Vaata lähemalt: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 

Tööandjale tulevad uued teavitamiskohustused seoses Eestisse lähetatud töötajaga 

1. augustil jõustuvad Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muudatused, mille kohaselt peab tööandja teavitama Eestisse lähetatud töötajat teatud teabest kirjalikult, kui töötaja lähetus kestab kauem kui üks kuu. Edaspidi peab lähetatud töötaja tööandja töötajat kirjalikult teavitama lähetusperioodi kestusest Eestis, töötasu suuruse ja tasu maksmise vääringust (kas tasu makstakse eurodes või muus valuutas), lähetusega seotud hüvedest (nt elamisvõimalused), reisi-, söögi- ja majutuskulude hüvitamise korrast ning riigist tagasipöördumise tingimustest (riigist lahkumise kuupäev, transport). Lisaks peab tööandja tegema lähetatud töötajale teatavaks lingi Tööinspektsiooni veebilehele, kus on leitav Eestisse lähetatud töötajale oluline teave. Kui kirjalikult esitatud andmed muutuvad, näiteks muutub lähetusperioodi kestus või majutuskulude hüvitamise kord, tuleb tööandjal andmete muudatus esitada lähetatud töötajale kirjalikult hiljemalt muudatuse jõustumise päeval. 

Vaata lähemalt: Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus 

Ajakirjandusväljaannete käibemaksumäär väheneb 5 protsendile 

Kui praegu on ajakirjandusväljaannete osas käibemaksumäär 9 protsenti, siis alates 1. augustist väheneb see 5 protsendile. Muudatus puudutab nii füüsilisel kandjal kui elektroonilisi ajakirjandusväljaandeid, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldavaid või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga või video- või muusikasisuga väljaandeid. Käibemaksumäära vähendamise eesmärk on toetada Ukrainas toimuva sõja osaks oleva infosõja keskkonnas Eesti kvaliteetajakirjanduse kättesaadavust. 

Vaata lähemalt: Käibemaksuseadus

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255