15.12.2022 Neljapäev

President kuulutas välja 2023. aasta riigieelarve ja kaheksa seadust

President Alar Karis kuulutas täna välja järgmise aasta riigieelarve ja andis heakskiidu veel kaheksale seadusele.

Alar Karis, Eesti Vabariigi president
Alar Karis, Eesti Vabariigi president Foto: riigikantselei

2023. aasta riigieelarve seaduse kohaselt on riigieelarve tulude kogumaht 15,6 miljardit ja kulude kogumaht 16,8 miljardit eurot. 2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKPst ja eelarve struktuurne puudujääk püsib 2,6 protsendi juures. Uuel aastal jõuavad kaitsekulud Eestis esmakordselt üle ühe miljardi euro piiri, mis on 2,9 protsenti SKPst.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega tehtavad muudatused lahendavad praktikas kerkinud probleeme korteriomandeid ja korteriühistuid puudutavates küsimustes. Kohalik omavalitsus võib edaspidi moodustada korteriomandit ja korteriühistut puudutavate vaidluste jaoks lepitusseaduse alusel tegutseva lepitusorgani, mis võimaldab vaidlusi lahendada kohtuvaidlustest soodsamalt ja kiiremini.

Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega võetakse Eesti õigusesse üle äriühingute piiriülest ümberkujundamist, ühinemist ja jagunemist reguleeriv ELi direktiiv, mis avardab äriühingute võimalusi ELi ühtsel siseturul ning soodustab majanduskasvu ja konkurentsi.

Pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seadus muudab riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks eesti kirjanduse päeva, mida hakatakse tähistama kirjaniku Anton Hansen Tammsaare sünnipäeval, 30. jaanuaril. Samuti muudetakse lipupäevadeks üldlaulupeo, üldtantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevad. 

Elektroonilise side seaduse muutmise seadusega luuakse õiguslik alus, et võtta kasutusele elanikkonna operatiivse ja asukohapõhise ohuteavituse süsteem. 

Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seadusega vähendatakse 2023. aastal kehtivat veeteetasu määra, et toetada kaupade ja reisijate rahvusvahelist vedu merel.

Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadusega suurendatakse 62 euro võrra represseeritutele ja represseeritutega võrdsustatud inimestele, samuti Eestist sunniviisiliselt Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud inimestele makstavat toetust 292 euroni. 

Meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega reguleeritakse, ettevõtjate, meditsiiniseadme kasutajate ning terviseameti õigusi ja ülesandeid.

Sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadusega kehtestatakse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamise regulatsioon. Kui seni on teenus olnud peamiselt teenuse saaja ja tema ülalpidajate kanda, siis edaspidi hakkab teenuse katmises osalema ka avalik sektor.

Kohalik omavalitsus katab teenust saama õigustatud inimese teenuskoha maksumusest kvalifitseeritud hooldustöötajate kulud ning teenuse saaja tasub majutus- ja toitlustuskulud ja muud teenuse osutamisega seotud kulud. Suureneva kohustuse leevendamiseks muudetakse omavalitsustele laekuva tulumaksu määra ning hakatakse alates 1. jaanuarist 2024 tulumaksu jaotamisel arvesse võtma ka riikliku pensioni tulusid. Samuti lisati MTÜ Slava Ukraini tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja.