04.02.2019 Esmaspäev

Riigikogu keskkonnakomisjon peatas vastuolulise jäätmeseaduse eelnõu menetlemise

Jäätmeseaduse menetlemine peatati.
Jäätmeseaduse menetlemine peatati. Pixabay

Jäätmeseaduse eelnõule olid poolteist aastat vastu seisnud ettevõtjate esindusorganisatsioonid, nende tuumikusse kuulus Kaupmeeste Liit ja kohalikud omavalitsused, korteriühistud ja jäätmevaldkonna eksperdid.

Kaupmeestele oleks eelnõu sellisel läbimõtlemata kujul toonud kaasa kontrollimatu kulude kasvu ja kohustuse maksta kinni väga ebaefektiivne ja igasuguste mõjuanalüüsideta pakendite kohtkogumine eramajapidamistest ja ettevõtetest. Meie esmased hinnangud näitasid vähemalt mitme miljonilist kulu kaubandussektorile.

Kuna ministeerium peab selle aasta lõpuks lauale panema uue eelnõu, on Kaupmeeste Liit võtnud suunaks konstruktiivsete omapoolsete ettepanekute esitamise ning nõuab, et seekord peetaks kinni heast seadusloome tavast. Kaalutaks alternatiive ja iga alternatiivi mõjud, eriti majanduslik mõju, oleks analüüsitud. Et anda keskkonnaministeeriumile selles töös sisendit ja tagasisidet, on Kaupmeeste Liit kokku kutsunud pakenditöörühma.

Vaadates tagasi vaidlustele jäätmeseaduse eelnõu ümber, on see Kaupmeeste Liidu vaates möödunud aasta suurim seadusloome praak.

Turuosalised avastasid eelnõu poolkogemata, kui see oli juba läbinud Riigikogus esimese lugemise. Keskkonnaministeerium oli eelnõu seletuskirjas eksitavalt väitnud, et tegemist on kodifitseerimiseelnõuga, mis ei muuda üldse kehtivat keskkonnaõigust. Tegelikult olid eelnõusse sadade paragrahvide vahele peidetud väga olulised muudatused, mis erialaliitudel tuli ise üles otsida ja nende mõju hinnata ilma ministeeriumi abita.

Kaupmeeste Liit pöördus muudatusettepanekutest kõige kriitilisemate teemal juba 2017. aasta lõpus Riigikokku palvega mitte saata eelnõud teisele lugemisele ja muuta punktid, mis oleksid nõudnud absoluutselt iga turul müüdava toote (toorest kalast laualinani) märgistamist erineva tarbija jaoks kasutu infoga (nt energia hulk, mis kulus selle tootmiseks, kasutatud materjalid, parandamisjuhised).

Kevadel nõustus ettevõtjate esindusorganisatsioonidega kohtuma Keskkonnaministeerium, kes kinnitas endiselt, et sisulisi muudatusi eelnõus ei ole, isegi kui need sõnaselgelt välja tõime. 2018. aasta suvel palus Riigikogu Keskkonnakomisjon ministeeriumil eelnõu veelgi täiendada ning sinna tekkisid pakendijäätmete kohtkogumise nõue ja selgelt piiritlemata laiendatud tootjavastutuse definitsioon. Seal oli pakendiettevõtjate jaoks juba kriitiline seis kaotada kontroll oma kulude üle, mida hindasime miljonitesse või kümnetesse miljonitesse eurodesse. Mõjuanalüüsid ministeeriumi poolt taaskord puudusid.

Sügisest algasid pidevad kohtumised eelnõu teemadel Keskkonnaministeeriumiga, kus huvigrupid ja eksperdid pakkusid välja alternatiivseid mõtteid ja ettepanekuid, tõid välja eelnõu ja täiendavate ettepanekute probleeme. Keskkonnaministeerium tuli osale kriitikast vastu ja Kaupmeeste liidu palvel võeti eelnõust välja ebavajalikud märgistuskohustused ja kaupade vaba liikumist piiravad sätted. Samas ei loobunud ministeerium kohtkogumise ideest ja nägime tõsist ohtu, et see surutakse pärast jäätmeseaduse eelnõu vastuvõtmist läbi ministri määrusega, mis ei vaja enam parlamentaarset heakskiitu ega mõjuanalüüse või turuosaliste kaasamist.

Kaupmeeste Liit ja meie partnerid, eesotsas Kaubandus-Tööstuskojaga on seisnud algusest peale ja seisame ka edaspidistes sammudes mõjuanalüüside ja seadusloomes alternatiivide kaalumise eest. Oleme Kaupmeeste Liidu poolt võtnud seisukoha, et plastiku liigkasutuse ja ebapiisava taaskasutuse probleem on meie kõigi jagatud vastutus ja mure ning kaubandus peab andma oma osa olukorra parandamiseks. Küll aga ei saa riik veeretada kogu vastutust käputäiele ettevõtetele, kes peavad rinda pistma rahvusvahelise e-kaubanduse deklareerimata pakenditega ning jätma kulude kandmisest ja vastutusest kõrvale inimesed ning avaliku sektori. On oluline, et kõik osapooled selle nimel tööd teeksid ja kulusid kataksid, et jäätmete taaskasutuse sihtarvud saaksid täidetud ning et valitaks efektiivne, paindlik ja säästlik lahendus. Eestlaste ostujõud on madal ja Eestis elamine ja meie avaliku sektori ülal pidamine väga kallis. Me ei saa endale lubada ebaefektiivsuse või bürokraatia toimel veel kallimaid toidukaupu ja muid tooteid.

Kaupmeeste Liit loodab, et jäätmeseaduse eelnõu teine katse saab olema koostöö edulugu.

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes