21.05.2020 Neljapäev

Pankrotiseadust ootab ees rohkem kui 150 muudatust

Riigikogu menetluses on pankrotiseaduse muutmise eelnõu, mille peamine eesmärk on muuta pankrotimenetlust kiiremaks ja efektiivsemaks ning selgitada välja seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuste põhjused, kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Eelnõus on võetud arvesse mitmeid kaubanduskoja ettepanekuid, kuid samas näeb koda eelnõus endiselt ka mitmeid probleeme.

Eelnõu kohaselt võib maksejõuetuse teenistus võlgniku tegevuse kontrollimiseks läbi viia eriauditi või pankrotimenetluse avaliku uurimise.
Eelnõu kohaselt võib maksejõuetuse teenistus võlgniku tegevuse kontrollimiseks läbi viia eriauditi või pankrotimenetluse avaliku uurimise. Foto: pixabay

Riik hakkab uurima maksejõuetuse põhjuseid

Kõige olulisemaks muudatuseks on maksejõuetuse teenistuse loomine konkurentsiameti juurde, mille peamine eesmärk on uurida seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuse põhjuseid ja suurendada oma tegevuse kaudu võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra. Lisaks hakkab loodav teenistus kujundama maksejõuetuse valdkonnas ühtset praktikat. Maksejõuetuse teenistus hakkab koosnema vähemalt kolmest töötajast.

Eelnõu kohaselt võib maksejõuetuse teenistus võlgniku tegevuse kontrollimiseks läbi viia eriauditi või pankrotimenetluse avaliku uurimise. Eriauditit saaks pankrotimenetluses teenistuselt taotleda pankrotihaldur, kuid avaliku uurimise otsustab teenistus võlgnikupõhiselt. Avalikku uurimist on võimalik teenistusel läbi viia vaid juhul, kui muidu raugeks pankrotimenetlus. Kui järelevalve käigus ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo, teatab teenistus sellest prokurörile või politseile.

Kaubanduskoda toetab põhimõtet, et riigil peab olema senisest parem ülevaade kõikidest pankrotimenetlustest ning riik võiks põhjendatud vajaduse korral sekkuda nendesse pankrotiasjadesse, kus on vaja uurida maksejõuetuse põhjuseid. Samas ei ole koja hinnangul mõistlik selle ülesande täitmiseks luua eraldi teenistust, vaid need ülesanded võiks anda mõnele olemasolevale riigiasutusele, kelle tegevusega need ülesanded haakuksid ja võimaldaksid tekitada ka täiendavat sünergiat.

Osanikele ja nõukogu liikmetele lisandub pankrotiavalduse esitamise kohustus

Eelnõu paneb juhatuse puudumise korral pankrotiavalduse esitamise kohustuse osanikele, kui osaühingul ei ole nõukogu. Osanikud vabanevad vastutusest, kui nad ei teadnud osaühingu püsivast maksejõuetusest. Osanike vastutuse tekkimiseks on tõendamise kohustus võlausaldajal.

Aktsiaseltside puhul laieneb pankrotiavalduse esitamise kohustus nõukogu liikmetele, kui aktsiaseltsil puudub juhatus. Erinevalt osanikest vabanevad nõukogu liikmed eelnõu kohaselt vastutusest vaid juhul, kui nad tõendavad, et ei teadnud aktsiaseltsi püsivast maksejõuetusest.

Kaubanduskoda ei ole varasemalt sellise muudatuse tegemist hädavajalikuks pidanud, sest neile teadaolevalt ei ole täna pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmise peamine põhjus juhatuse puudumine. Olukorras, kus äriühingul puudub juhatus ja äriühing on püsivalt maksejõuetu, saab pankrotiavalduse esitada ka võlausaldaja.

Allutatud laenude regulatsioon on eelnõust välja jäetud

Eelnõu varasemas versioonis oli kirjas, et kui osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse liige või omanik, kellele kuulub üle 10% osa- või aktsiakapitalist, annab äriühingu maksejõuetuse olukorras äriühingule laenu, siis on sellised laenud pankrotimenetluses väljamaksete järjekorras teistest võlausaldajatest madalamal positsioonil.

Koja hinnangul kahjustaks selline muudatus üleliigselt Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust nii kohalike ettevõtjate kui ka välisinvestorite jaoks. Muudatus vähendaks ka omanike huvi anda äriühingu majanduslike raskuste korral äriühingule laenu. Lisaks ei takistaks muudatus pahatahtlike laenuandjate tegevust, kes annavad maksejõuetule äriühingule fiktiivselt laenu, et saada kontroll pankrotimenetluse üle.

Riigikokku jõudnud eelnõu sõnastuses on kaubanduskoja ettepanekuga arvestatud. Kohustuslik allutatud laenude regulatsioon on eelnõust välja jäetud ning eelnõu kohaselt saab laenu allutada vaid juhul, kui pankrotivõlgnik ja võlausaldaja on leppinud kokku, et võlausaldaja nõue rahuldatakse tagapool olevas järgus võrreldes sellega, mida seadus näeb ette.

Pankrotiasju menetleb vaid 2 kohut

Kui täna lahendavad pankrotiasju kõik neli maakohut, siis eelnõu kohaselt tegelevad edaspidi juriidilisi isikuid puudutavate pankrotiasjadega Harju ja Tartu maakohus. Muudatus aitab tagada, et kohtunikud saaksid senisest paremini spetsialiseeruda maksejõuetusasjade lahendamisele.

Eelnõu sisaldab veel palju teisi muudatusi, mis on seotud näiteks maksejõuetuse mõiste täpsustamisega, võlausaldaja motiveerimisega menetluskulude kandmises, halduri tasu süsteemi korrastamisega ning võlgniku kaasaaitamiskohustuse tagamisega.

Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2021

Eelnõu plaanitakse jõustada 2021. aasta 1. jaanuaril, kuid osad muudatused jõustuvad ka varem ehk Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes