Aasta jooksul laekus arbitraažikohtule 14 hagiavaldust, tunamullu esitati hagiavaldusi 22. Vaidluse lõplikuks lahendamiseks anti vahekohtule üle üheksa hagiasja materjalid, 2017. aastal oli neid kolm.
Hagimaterjale tagastati neljal korral. Menetlused lõpetati, kuna pooled leidsid lahenduse enne kohtumenetluse reaalset algust.
Kuuel korral 2018. aastal laekunud asjadest oli vähemalt üks pooltest väljastpoolt Eestit. Rahvusvahelistes vaidlustes olid osapoolteks äriühingud Inglismaalt, Venemaalt, Norrast, Belizelt, Kasahstanist, Poolast ja Neitsisaartelt.
Võrdluseks tegi arbitraažikohus ülemöödunud aastal otsuse kokku 14 vaidluses, kuus otsust tehti rahvusvahelistes asjades.
Kaubandus-tööstuskoja kommunikatsioonijuht Kaur Orgussaare sõnul on vaidluste põhjuseks ja objektiks lepingud. "Ostu-müügi- ja laenulepingutest kokku tulenes sel aastal ligemale kolm neljandikku vaidlustest ning ülejäänud osa moodustasid rendi-, tarne, ja muud lepingud," ütles Orgussaar BNS-ile.
"Muuhulgas paluti vahekohtul mõista välja saamata jäänud tulu ning tekitatud kahju, mitmel korral pidi vahekohus tuvastama lepingu kehtivust. Ehituse ja sellega seonduvatest lepingutest tulenevad vaidlused olid ka 2018. aastal pisut tagaplaanile jäänud," lisas ta.
Orgussaare sõnul on huvi arbitraažimenetluste osas jäänud samaks. "Võimalik on, et vahekohtu menetlusega seotud muudatused, mis jõustusid 1. aprillil 2019, mille kohaselt on kaubanduskoja arbitraažikohtu otsus sundtäidetav, ilma et see tuleks eelnevalt kohtu poolt täidetavaks tunnistada, tõstab vahekohtu populaarsust, kuid seda on täna ennatlik öelda," märkis ta.
Keskmiselt võtab arbitraažikohtu menetlus aega neli kuud. Reglemendi kohaselt on menetlustähtaeg kuus kuud, välja arvatud juhul kui seda ei pikendata.
Kaubandus-tööstuskoja arbitraažikohus tegutseb alates aastast 1992 kui vanim Eestis alaliselt tegutsev vahekohus, mis lahendab eraõigussuhetest , sealhulgas lepingutest, väliskaubandus- ja muudest rahvusvahelistest majandussuhetest tulenevaid vaidlusi.
